«Naine peab oma mehe eest hoolt kandma. Kui mehel on paha olla või kurb meel, siis ta peab oskama lohutada,» arvab muusik Stig Rästa.

Bändidest Outloudz ja Traffic tuntud muusikul Stig Rästal (29) oli lapsepõlvekodu kandis Lasnamäel kaht tüüpi poisse. Ühed olid kõvad naistemehed, kes käisid viisakalt riietatuna pruutidega jalutamas. Teistel aga oli tüdrukutest suva — neile meeldis jalgpalli mängida. 

Kui Stigi kolm aastat vanem vend Silver kuulus esimeste hulka, siis Stig oli teisest kambast. Esimene «liivakastiarmastus», kui neiuga sai musitatud, tekkis noormehel 13-14aastaselt. See armulugu kestis mitu suve. Tüdruk elab praegu Rootsis ja Stig on temaga hea sõber.

Sa oled paljude eesti muusikute ja oma sõpradega tuttavaks saanud vanema venna Silveri kaudu. Milline oli te läbisaamine nooruses?

Oleme eluaeg hästi läbi saanud. Algul vend ja Tomi (Tomi Rahula – toim.), kes olid sõbrad, mind kuhugi kaasa ei võtnud. See kolm aastat vanusevahet tundus siis nii suur. Nägin kodus olles vaid nende tulekuid ja minekuid.

Eks nad mingil hetkel said aru, et olen juba piisavalt suur, et võib pidudele kaasa võtta küll. Asi algas vist aastavahetuspidudega, kui mõeldi, et mis ma ikka lähen nende Lasnamäe gängikaaslastega pättust tegema. Venna ja ta sõprade peod olid pisut intelligentsemad.

Tomiga oleme siiani väga head sõbrad. Ta oli esimene, kes hakkas mu teist eesnime Stig kasutama. Mu täispikk nimi on Raul Stig ja varem kutsusid kõik mind Rauliks.

Olid Lasnamäel pätipoiss?

Noh, vahel võib-olla paratamatult olin, kui suure seltskonnaga ringi liikusime. Eks need olid sellised tüüpilised noorte poiste pättused. Kui oli Rock Summer, ei tahtnud me pileti eest maksta. Ronisime üle aedade ja jooksime kolmekümnekesi sisse. Paar meist jäid vahele, ülejäänud said tasuta. Ega ma neist pättustest taha väga rääkida, ema ei tea neist siiani. (Naerab.) Üldiselt suutsin ma end suurematest jamadest eemal hoida. Seda suuresti tänu sellele, et ma pidin pärast tunde muusikakooli minema.

Muusikakooli läksid meeleldi?

Alguses käisin seal hea meelega, mingil hetkel aga enam mitte. Mul oli nooruses kohustustega mingi teema. Koolis ma ka väga käia ei tahtnud. Ma sain alati oma asjad tehtud, aga puudusin palju. Ega ma mingi hea õpilane ei olnud, kuigi hinded olid korras. Põhikooli lõpus kukkusin matemaatika eksamil esimesel korral läbi, sest ma ei viitsinud õppida. Siis sain kodus ema käest korralikult riielda ja käsu asi selgeks õppida. Kahe nädala pärast oli korduseksam, mille tegin viiele.
{poolik}

Millised olid su esimesed bändikogemused?

Laenasin kaheksandas klassis sõbralt väikese süntesaatori ja salvestasin sellega mängitud lugusid kassetile. Üks klassivend käis poistekooris — tegin temaga oma esimese bändi.

Mingi hetk hakkasime vennaga bändi tegema. Siis kutsus Vahur Valgmaa alias Peter Ross mind kuhugi hip hopi bändi bassi mängima. Esinesime tivolituuril. See oli päris huvitav, aga pärast esinemist läks bänd laiali.

Mu esimene tõsine bänd oli Slobodan River. Selleks ajaks olin endale saanud arvuti, kus oli äge muusikaprogramm, ja jõudnud mitu aastat vaikselt muusikat teha. Võtsin julguse kokku, läksin ühe looga Tomi ja Ithaka (Ithaka Maria – toim.) juurde. Andsin neile seda kuulata ja pakkusin, et teeme koos bändi. Nad olid juba varem mõelnud, et midagi võiks teha, ja nii hakkasimegi kolmekesi Slobodan Riveriga pihta.

Pärast Slobodan Riverit tuli Traffic?

Jah, Slobodan River lihtsalt sai ühel hetkel läbi. Ithaka hakkas omanimelist projekti tegema ja Tomi läks The Suni. Me läksime kuidagi hästi loomulikult laiali. Siis ma paar aastat ei teinud bändi. Kirjutasin hunniku lugusid sahtlisse. Ühel hetkel tundsin, et oleks aeg need välja tuua. Keegi tassis mind Downtowni stuudiosse, kus ma tutvusin Fred Kriegeriga. Stuudios toimusid linna kõige kuulsamad peod, kus käis hunnikutes rahvast. Väga äge oli!

Andsin Fredile oma lugusid kuulata. Talle meeldis see, mida ta kuulis, ja siis me koos muusikat tegema hakkasimegi. Üks lugu oli «Kallis, ära küsi», mille ma kirjutasin Trafficule.

Kas Outloudziga Eesti Laulul osalemine on suurendanud tüdrukute huvi su vastu?

Jah. Facebooki tekkis üleöö väga suur hunnik sõbrakstahtjaid. Aga nende, keda ma otseselt ei tunne, kutsetele ma ei vasta. Andra Veidemann ja Juku Kalle Raid näiteks ei saa mu sõbraks, sest ma isiklikult ei tunne neid. Fännid saavad kõik liituda Facebookis Outloudzi lehel ja meie tegemistel silma peal hoida.

Mulle on vanemad daamid kirjutanud, et tahavad oma pojale Stig nimeks panna. Minu poolest pangu. Kui meeldib see nimi, siis andku minna. See on ju tore.

Kas sa vastad nende kirjadele?

Ei vasta tegelikult. Ma olen Tomi kõrvalt näinud, et kui annad sõrme, siis võetakse terve käsi. Kui vastad, siis vaadatakse, et kontakt on olemas, ja hakatakse järjest enam kirjutama ja suhtlema. Sealjuures helistama ja ukse taga kella laskma.

Praegu pole veel kõnesid tulnud?

Poolfinaali õhtul, kui läksime välja tähistama, tulid juba kõned, et kus sa oled ja mis teed. Küsisin vastu: kes sa oled? Siis tuli vastuseks: mis vahet sel on, kus sa oled? Katkestasin need kõned.

 

Mida sa naise juures enim hindad?

Ma olen alati mõelnud, et naine peab oma mehe eest hoolt kandma. Kui mehel on paha olla või kurb meel, siis peab ta oskama lohutada. Ma ei tea, mis omadus see konkreetselt on.

Samas peaks naine ise elama ja laskma ka teisel elada. Ei tohi olla seda, et suhtes hakkaks mingi asi pooma. Tšill peab olema ja ühised huvid võiksid olla.

Oled sa naise suhtes hoolitsev?

Arvan küll, et olen. Ülehoolitsev ei ole, aga mingitel hetkedel peab ikka teise inimese eest hoolt kandma või toeks olema. Probleemide korral olen alati olemas.

Kuidas sa oma kallima Kätlini leidsid?

Ühel sünnipäeval. Me olime enne kokkujäämist mõnda aega tuttavad ja nagu need asjad käivad — ühel hetkel tuli äratundmine, et nüüd on midagi rohkemat… Me tunneme teineteist viis aastat, oleme selle aja jooksul vahelduva eduga koos olnud.

Millal su esimene tõsisem pikaajaline suhe tekkis?

Mul ei olegi varem olnud mingeid tõsisemaid pikaajalisi suhteid. Olen tüdrukutega niisama läbi käinud.

 

Kui romantiline sa oled?

Eks see oleneb sellest, mida romantikaks pidada. Minu jaoks pole romantika see, et käiakse restoranis, kus on roos laual ja küünlad põlevad. Romantika võib olla ka see, kui hommikul ärkad, päike paistab tuppa. Sa tead, et ei pea eriti kuhugi minema ja et saad koos kallimaga voodis logeleda. Mulle meeldivad ebastandardsed romantilised hetked.

Milline on olnud su kõige romantilisem tegu?

Ma arvan, et iga mees võiks korra elus saata kulleriga lilli. Lilled olen ma ka saatnud koos ägeda plaadiga, mis mulle endale väga meeldis. Mõtlesin, et ka talle võiks sobida. Ja sobis. See oli sünnipäevaks vist. Üllatav oli see tema jaoks kindlasti.

Sa oled öelnud, et Eestis saab muusikuna ära elada. On see keeruline?

Alguses oli raskem. Mida aeg edasi, seda rohkem teed ja seda vähem peab vaeva nägema, et ära elada. Praegu suudan hakkama saada. Eks see oleneb muidugi ka nõudmistest. Mul puudub vajadus sõita suure uhke autoga või hakata maja ehitama. Eks see tuleb kunagi hiljem. Praegu saan normaalselt hakkama. Ma olen mõelnud aeg-ajalt, et mis homme, ülehomme või järgmisel kuul saab. Aga samas pole mul kuue aktiivse muusikuaasta jooksul erilisi probleeme olnud. Ehk siis ei tule ka. Olen aru saanud, et ma ei pea mõtlema, mida uus kuu mulle toob, sest kogu aeg toimub midagi.