"Olen olnud osa sellest kambast ja ka selle kamba eest põgenenud. Peksa õnneks ei ole kunagi saanud, küll aga pookida ja ühe korra molli. Ma ei vägivallatsenud mitte kunagi, küll aga vahel ma seisin kõrval. Vait ja praktiliselt sama hirmul kui see, kes just peksa sai. Üritades ise oma hirmul nägu mingisuguse suvalise olukorrale kindlasti mitte vastava grimassiga peita, et anda teada, et kõik on lahe ja äge," kirjutab Rästa.

"Kord olin jällegi sellises situatsioonis kus kolm tümikat neljandat peksid ühe tuntud vanalinna kooli hoovis. Meie sattusime sinna sõbraga kuidagi möödaminnes, sest sõber tundis peksjaid ja nood viipasid meid endi juurde. Vastutahtmist istusime seal õlledega nüüd oli meid kokku juba viis. Kui verise näoga tüüp, kes just peksa sai oma näo tõstis tundsin ma selle kuti ära. Minu koolist lasnamäelt aga mitte minu sõber. Ma ei tea, kas tema mind ka tundis aga kuidagi ta märku küll ei andnud, et oleks tundnud. Hirm nahas, istusin seal pimedas nende kiskijate vahel ja olin vait," meenutas mees.