Baruto (24) südame vallutanud Jelena (26) on Vladivostokist pärit kaunitar. Neiu emale kuulub Baruto endise talli Mihogaseki lähedal asuv väike vene restoran «Ruskaya Izba». Sumohiiglane käis seal sageli koduseid roogasid nautimas ja armus ühel päeval peretütresse ära.

Mõni kuu tagasi kutsus Baruto Jelena sööma ja lasi talle esimese roana sõrmuse serveerida. Mehe ettepanek võeti lahkelt vastu.
Palju õnne abiellumise puhul! On nüüd teine tunne ka kui enne?
Kui päris aus olla, siis pole. Jelenaga oleme ikka need samad kes enne.
Arvan, et suuremad muutused toob me ellu esimene laps.
Millal esimest järeltulijat on oodata?
Hehe... kõik küsivad seda. No iga asi omal ajal. Ta tuleb siis, kui tuleb.
 #end#
Viis tükki tuleb?
Heh, ma tegin nalja. Tegelikult on nii, et kõik, kes tulevad, on teretulnud.
Sa oled Jelenaga neli aastat paar olnud. Millal abiellumismõtted idanema hakkasid?
Abielule hakkasin pool aastat tagasi mõtlema. Tahtsin ta kindlasti enne oma märtsikuist turniiri ära võtta.
Kuidas sa abieluettepaneku tegid?
No ühele põlvele ei laskunud. Tegelikult abikaasa aimas ka vist midagi. Ma ei osanud teda mitte kuidagi üllatada. Toimus lihtne õhtusöök, mille esimese roana toodi talle sõrmus.
Suurema pulmapeo plaanid kuuldavasti suvel Eestis teha. Kuidas te registreerimine Jaapanis välja nägi?
Mingit tseremooniat ega sõnade pealelugemist kellegi poolt ei toimunud. Oli täiesti tavaline registreer0imine, kus kirjutasime paberitele alla. No vaatab, mis suvel Eestis saab. (Õhkab kelmikalt.)
Jaapanis peetakse abieluvälist kooselu tabuks. Millal te ühe katuse alla kolisite?
Mingil määral on see tabu, jah, kuid tänapäeval juba suhteliselt vähe. Jelenaga oleme alles värskelt kokku kolinud, kõigest pool aastat tagasi.
Mismoodi te seal elate? Räägitakse, et sul olevat koguni teenijad?
Me elame korteris ja meil on tõepoolest sulased. Sulased töötavad aga ainult sumoklubis ning aitavad teha kõike alates majapidamistöödest kuni paberimajanduse ja asjaajamisteni. Ka ma ise olen sulane olnud. Sulaseelu kestab senimaani, kuni jõuad sektoriks. Sektor tähendab, et kui turniiritabelis tõused esimese 80 hulka, siis saad oma sulase, kui 30 hulka, saad juba kaks sulast. Eks sulastel ole palju asju ajada ning ma ei tahagi neid väga tüüdata. Loomulikult, kõik mis sumo asjatoimetusi puudutab, siis need on sulaste teha.
Kes teie peres süüa teeb?
Süüa teeb mu kallis abikaasa, kuid vahel tuleb mul omal ka tahtmine midagi valmistada. Mul tuleb kõige paremini välja makaronisalat, naisel aga ahjus küpsetatud kanakoivad. Tegelikult tuleb mu naisel kõik kuidagi liiga hästi välja.
Mis te sööte?
Sööme suhteliselt euroopalikku toitu. Sumomaadlejate maailmas süüakse üldse kaks korda päevas. Lõunaks võtan näiteks võileibu.
Kui sa ainult kaks korda päevas sööd, siis kuidas sa oma suurt kehakaalu hoida suudad?
Ma ei pea end selles kaalus hoidma, kaal hoiab end ise. Kaalun 180 kilo. Olen kogu aeg selline suur jurakas olnud. Mingit erilist menüüd polegi, söön, mida tahan. Magusat üldse ei armasta. Ütlen ei igasugustele šokolaadidele ja kommidele, võib-olla ühe tükikese kahe kuu jooksul võtan. Tordilõigukesest aga ära öelda ei saa.
Millised on su lemmiksöögid?
Liha, ikka liha. Vaieldamatult hea on ka Jaapani sushi, kuid mitte miski pole parem kui Eesti kartul praekapsa ja sealihaga. Õnneks Jaapani supermarketites hapukapsast ka müüakse.
Mida jõululauale panid?
Jõululaualt ei puudunud verivorst. Õde tõi mulle!
Kui tihti Eestis käid?
Aastas korra üritan käia. Ikka suvel, kui on ilusad ilmad. Tulen Eesti kaunist elu nautima.
Esimese asjana lähen maakoju sauna.
Võtad mõne õlle ka? Kuidas sinu kui sportlase suhted alkoholiga on?
Tegelikult on sumomaadlejale õlu samalaadi toidukõrvane jook nagu paljudele piim. Mina igapäevaselt toidu kõrvale õlut ei tarbi, kuid noored ja kõhnad poisikesed, vot need peavad ikka õlut jooma. See kasvatab oluliselt kaalu.
Pärast lõunasööki saab end ka välja magada, Jaapanis on lõunauinakud täiesti tavalised. Meil tuleb sponsoritega väljaskäimisi tihti ette, ka
alkohol on mõõdukalt alati lubatud olnud. Kui ma üldse midagi tarbin, siis eelistan natukene õlut, või siis kangemast kraamist Viru Valget.
Kas sind tullakse näpuga katsuma ja pildistama?
Ma võin suured prillid ette ja mütsi pähe panna - ikka tuntakse ära! (Naerab.)
Olen püüdnud end peita, kuid senimaani tulutult. Õhtuti välja minnes rahvas ikka tuleb juurde uudistama. Tokyos küll katsuma pole tuldud, kuid mujal, näiteks Osakas, tuleb patsutamist päris tihti ette.
Kas sind nähes on mõni fänn minestanud või nutma puhkenud?
Eks neid nutnud ikka ole. Tegelikult ma pole kuigi hea psühholoog, ma ei oska neile midagi öelda. Kindlasti nad oleksid õnnelikud, kui saaksid minuga teinekord õhtust süüa, aga selline asi pole siiski võimalik.
Räägi oma hullunud austajast?
Kodu ees pole passimas käidud, küll on aga terroriseeritud mind kirjadega. Üks naisterahvas saatis mulle iga nädal kaks ühesugust kirja ja seda kolm kuud järjest. Kirja sisu oli laadis, et mul terve tuba su pilte täis, tahan sinuga abielluda ja lapsi saada ning luban elu lõpuni su eest hoolitseda. Naisest olid pildid ka juures. Kogu aeg üks ja seesama laul...
Oled teda reaalselt ka kohanud?
Jah, olen näinud teda sumolaagris, kus inimesed saavad trenne käia vaatamas. Neid kirju olen näidanud ka sulastele. Ükskord, kui autogrammi tuldi küsima, siis sulane ütleski vaikselt, et näe, vot see ongi kirjade saatja.
Räägid ladusalt jaapani keelt - kui kiirelt selle selgeks said?
Õppisin keele ära poolteise aastaga. Aasta otsa vaatasin Jaapani telekanaleid ja naersin seal, kus teisedki naersid. Nii see keel tuli.
Kui sa keelt ei osanud, siis kuidas sa näiteks piimapaki poest üles leidsid?
Tegelikult ei tohtinud ma esimesel aastal üksinda õuegi minna. Klubimajast. Kui sumomaadleja patsi pähe saad, siis võid alles väljas käia.
Kuidas sa Jaapanisse sattusid?
Oi, see on väga pikk jutt. Ma tegin judo kõrvalt amatöörsumot ja 2002. aastal käisin Jaapanis amatöörsumo maailmameistrivõistlustel. Seal jäi jutt ühe jaapani härrasmehega. Jaapanis on komme, et igas sumoklubis võib olla üks välismaalane. Härra pakkus välja, et ta teab üht klubi, kus mulle koht oleks. 2004. aastal said jutud kinnitust ning Riho Rannikmaa kaudu saadeti mulle lennupiletid. Ja nii ta läks...
Kui sa Jaapanisse läksid, kas siis jäi siia ka mõni murtud süda maha?
Ma pole varem kunagi ühegi tüdrukuga tõsisemas suhtes olnud ja Eestisse kedagi maha ei jäänud.
Milline on su naistemaitse?
Pikkade juustega tüdrukud on ikka kõige ilusamad. Kindlasti ei tohiks naine olla punapea. (Naerab.)
Mida Jelenaga vabal ajal koos ühiselt ette võtate?
No kui on tõsiselt 2-3 päeva vaba aega, siis läheme ookeanile kalale. See on meie ühine kirglik hobi. Püüame süvavee õngedega, need on elektroonilised ja lähevad 40-60 meetri sügavusele. Tavaliselt viime kala emale (ämmale), ta küpsetab ära.
Su kireks on ka autod, kuid sul pole juhiluba?
Jah, mulle väga meeldib autoga sõita. Naisel on Jaapani load, ta on roolis. Ma ise pole lubadega kaugele jõudnud. Liiklusteste on jaapani keeles päris keeruline teha, kuid eks ma jõuan veel.
Mis auto sul on?
Lincoln.
Kui sul sünnib poeg, kas siis saab ka temast sumomaadleja?
Suurte meeste alasid on kodule ka palju lähemal. Las ise valib. Kui tuleb suur poiss ja jõudu palju, siis kindlasti soovitaksin raskejõustikku.
Kas sa plaanid kaalus alla võtta, kui sumoga lõpetad?
Kindlasti. Võtaksin näiteks 60 kilo (praegu kaalub 180 kg - toim.) alla. Aga seda ütlen, et ühe mehe kaal peaks ikka üle saja olema.