Kes mäletab veel TANJA IZOTOVAt? Kuus aastat publiku eest kadunud olnud hõbehäälne venelanna plaanib nüüd kolida Narvast Tallinna. Et pakkuda lastele paremat tulevikku ja üritada veel kord lauljana läbi lüüa.
Tanja (30) oli Otsa-koolis Jaak Joala õpilane. Paljunäinud ja -kogenud muusikaautoriteet Joala kiitis Tanja vokaalseid võimeid taevani, hinnates teda andekamaks kui teisi oma õpilasi, kelle hulgas oli ka näiteks Jaanika Sillamaa.
Ent Tanja saavutusteks jäid osalemine “Kahes taktis” 1993. aastal ja Eurovisiooni eelvoorus 1997. aastal ning paar avalikkuse kõrvu jõudnud ilusat lugu, nagu Ivar Musta kirjutatud “Angel”. Siis kadus Tanja pikkadeks aastateks silmapiirilt. Kõik need aastad on ta elanud kodulinnas Narvas ja töötanud linnavalitsuses sekretär-asjaajajana. Vahepeal on ta jõudnud pere soetada, ja plaanib nüüd koos muusikust elukaaslase Aleksandriga (25) Tallinna kolida ja üritada comeback´ i järgmisel aastal, kui nende kaks last on pisut suuremaks kasvanud.
Positiivse üllatusena on Tanja vahepeal eesti keele ära õppinud. Palub küll paari küsimust korrata ja mõtleb mõne sõna üle pikemalt, aga siiski võib öelda, et saab hakkama. Hämmastav, et Tanja hakkas eesti keelt rääkima venekeelses Narvas, samal ajal kui mitu aastat Tallinnas elades ja eesti muusikutega suheldes jäi see talle kurku kinni. “Mul oli sel ajal tugev barjäär,” põhjendab Tanja. “Ma oskasin natuke rääkida, aga eestlased hakkasid kohe naerma ja läksid vene keelele üle.”
Liiga kallis kaup
1994. aastal lõpetas Tanja Otsa-kooli. “Pärast seda olin töötu laulja,” sõnab tüdruk kerge eneseirooniaga. “Elasin ühe aasta Tallinnas, laulsin rockooperites “Chess” ja “Jesus Christ Superstar”.” Tanja pilk muutub unistavaks: “Oo, rockooper meeldib mulle väga. Tahaks seda kunagi veel teha.”
Väiksemad osad rockooperites ja paar esinemist ei võimaldanud siiski Tallinnas ära elamist ja aasta möödudes oli Tanja sunnitud tagasi pöörduma Narva-Jõesuusse ema juurde elama.
Tanja toetaja ja juhendaja kooliajal ja ka hiljem oli Jaak Joala. “Jaak ütles minu eest palju esinemisettepanekuid ära,” meenutab Tanja. “Ta vist pidas mind liiga heaks, et ükskõik mida laulda. Ma ei tea ka täpselt, ma ei osanud siis kuigi hästi eesti keelt, aga tundus, et ta arvas, et mulle sobib esitamiseks ainult parim. Praegu ma mõtlen, et oleks pidanud rohkem ettepanekuid vastu võtma, rohkem tööd tegema.”
Tanja ei ole sellegipoolest Joala peale pahane ega süüdista teda oma karjääri pidurdamises. “Me suhtleme, helistame. Kui Tallinnas käin, saame kokku.”
Tanjal oli väga kahju, kui ta oli rahalise kitsikuse tõttu sunnitud Tallinnast ära kolima. Mingi aja sõitis ta veel aeg-ajalt Narvast Tallinna esinema, kui pakkumisi sai.
Jumala kingitus
Siis tutvus Tanja endast poole vanema saksa mehega ja elas temaga aasta aega koos. “Siis ma tegin oma mõttes laulmisega lõpu. Et kõik – vsjoo. Pidime abielluma ja Saksamaale elama minema. Saksamaal ma oleks olnud koduproua ja muusikal oleks olnud rist peal. Aga küllap Jumal nägi seda ja otsustas, et see tüdruk peab veel laulma. Ja saatis Aleksandri.” Kõik muutus endiseks, Tanja hakkas jälle armastatud muusikaga tegelema. “Aleksandr oli mulle nagu kingitus.”
Viis aastat tagasi Narva päevade ajal esines Tanja džässkompositsiooniga. Aleksandr pani teda laval tähele. Uuris, kes too tüdruk on ja kus töötab. Ja tuli paar päeva hiljem Tanja töö juurde linnavalitsusse. Aleksandr küsis, kas Tanja tahaks tema laule laulda? Tanja küsis vastu, et mis keeles? Tanja nimelt ei taha vene keeles laulda, see on tema meelest igapäevakeel, inglise keel kõlab hoopis uhkemalt. I love you ülevamalt kui ja ljublju tebja.
Aleksandr vastas, et inglise keeles. Ja Tanja ütles, et hea küll, ta proovib.
See oli juulis. Septembris tegi Tanja sakslasega lõpu ja too sõitis üksinda Saksamaale. Novembris hakkasid Tanja ja Aleksandr koos elama ja peagi jäi Tanja lapseootele. Septembris saab tütar Aleksandra 4-aastaseks, poeg Alan Marek on 2-aastane. Poja nime võttis Tanja nimeraamatust. Alan sellepärast, et on rahvusvaheline nimi. Ja eesti nimi Marek.
Elu teistsuguses linnas
Lapsed on suur põhjus, miks Tanja tahab Narvast ära kolida, Tanja jaoks suuremgi põhjus, kui uuesti laulma hakkamine. “Eestis ei armastata Narva linna, sest siin elavad ainult venelased,” põhjendab Tanja. “Ma tahan, et mu lapsed kasvaks tavalises Eesti linnas, mitte Narvas, mis on teistsugune linn. Ma tahaks, et mu lapsed teaks, mis on kino. Isegi Euroopa Liit ei tule siia: vaata, Tallinnast Narva tuleb ilus sile maantee, tee ääres sildid, et Euroopa Liidu rahaga ehitatud. Aga jõuab tee Narva, ei ole enam silte ja tee on … (Tanja näitab käega üles-alla)”.
Tanja ja Aleksandr moodustavad teineteist täiendava muusikutepaari. Tanja mõtleb välja mingi viisijupi, Aleksandr arranžeerib ja mängib Tanjale ette, kes siis üritab sinna peale midagi laulda ja hiljem kodus kirjutab ingliskeelsed sõnad valmis. Sellise ühistöö viljana on neil kogunenud 10-12 lugu. Paras plaaditäis.
“Enne Tallinna minekut tahame plaadi teha,” avab Tanja plaane. “See oleks materjal, millega esineda. Muusikud, kes seda loevad, nüüd muidugi naeravad, et kus sa varem olid, hiljaks oled sellega jäänud. Aga mis siis, proovida ju võib.” Üks hea võimalus ennast tutvustada oleks osalemine Eurovisiooni eelvoorus, arvab Tanja.
Eesti muusikutest hindab Tanja vanu ja lugupeetud lauljaid, nagu Ivo Linna ja Tõnis Mägi. Nooremate tegemistega pole ta kursis, sest telekat eriti ei vaata ja raadiot ei kuula. Otsa-kooli ajast talle sõbrannasid ei jäänud. “Mul ei olnudki seal sõbrannasid, ma ei ole sõbrannatseja tüüp,” seletab Tanja. “Meestega on parem suhelda, mõistus hakkab tööle. Naiste omavahelised suhted on tihti nagu arsti-patsiendi suhted. Kurdetakse teineteisele oma muresid: mees paha, lapsed ei kuula sõna, raha vähe.”
Tanja ja Kobzar
Laste ja linnavalitsuse kõrvalt käib Tanja vahel ka esinemas. Kui oma vanade Tallinnas elamise aegsete lugudega, siis Tanja nime all. Kui Aleksandri ja nende neljaliikmelise bändiga, siis mehe nime järgi Kobzar. “Kui Tallinna läheme, siis selleks ajaks mõtleme bändile mingi parema nime välja,” lubab Tanja. Tanja muusika on kergem, Kobzaril raskem, rockilikum.
Esinemispakkumisi on piisavalt, sest Aleksandri firma tegeleb just muusikaürituste korraldamisega. Aga töö ja laste kõrvalt ei jõua kõiki esinemisvõimalusi ära kasutada. Linnavalitsuse tööst ei taha Tanja ka loobuda, sest see on kindel sissetulek ja lapsed tuleb ära toita.
Narvas Tanjat kui lauljat ei teata ega tunta. Esiteks ei laula Tanja vene keeles, ja teiseks pole Narvas eriti kohtagi, kus esineda, sest restorane ja pubisid on vähe, kuna inimestel pole raha. Kellel raha on, käivad lõbutsemas Tallinnas.
Tanja arvab, et parem ongi: “Inimesed on siin kurjad, sest elu on raske. Mulle ei meeldi oma muresid välja näidata ja siis arvatakse, et mul on kerge elu. Minu vanaema arvates pole laulmine töö, tööd tehakse ainult vabrikutes ja tehastes. Nii arvajaid on palju. Ja kui siis veel teataks, et ma laulan, siis mõeldakse, et ma saan kergelt raha.”
Miks Tanja Izotova 7-8 aastat tagasi Eesti muusikas läbi ei löönud?
Jaanika Sillamaa, laulja: See muusika, mida tol ajal taheti, ei olnud temasugusele heale lauljale võib-olla isegi sobiv esitada. Selline laadamuusika. Seda ta ei tahtnud ja alternatiive polnud. Ta ei osanud ka eesti keelt nii hästi, et selles laulda.
Laulmine on ka tunde küsimus, kas sul on hetkel midagi öelda või ei ole. Ta on ju alles 30, tema rong ei ole veel läinud.
Isiklikult tundsin teda põgusalt. Liikusime küll palju samas seltskonnas, aga kuna mina ei oska vene keelt ja tema eesti keelt, saime suhelda ainult tõlgi vahendusel. Ta on hea ütlemisega, palju ei rääkinud, aga kui suu lahti tegi, siis tuli sealt midagi krõbedat.
Ivar Must, muusikaprodutsent ja helilooja: Põhjuseks oli meie haige ühiskond, mis ei tahtnud Narva venelannat omaks võtta. Nägin ise ühel konkursil kõrvalt, kuidas kõik hääletasid tema vastu. Tahaks uskuda, et vahepealsete aastatega on olukord muutunud. Ta oli muidugi ise ka süüdi, et keelt ära ei õppinud.
Kas ta praegu võib läbi lüüa, oleneb paljudest asjadest. Kuidas ta välja näeb, kes on mänedžer. Sellest oleneb väga palju, kes teda läbi suruma hakkab. Kergema muusikaga on kahtlemata kergem läbi lüüa kui rockiga.
