Läinud nädalal puhkes laulutähe ja mälutreeneri Tauri Tallermaa lahkumineku ja uue suhte ümber tohutu meediakära, millesse toob esmakordselt selgust Tauri seni varjus püsinud uus armastatu Maris Kehva!
Läinud nädalal puhkes laulutähe ja mälutreeneri Tauri Tallermaa lahkumineku ja uue suhte ümber tohutu meediakära, millesse toob esmakordselt selgust Tauri seni varjus püsinud uus armastatu Maris Kehva!
Uudis Tauri (42) ja Marika Tallermaa (44) lahkuminekust ilmnes läinud teisipäeval. Kuid saladuseks jäi, kes on see salapärane lesknaine, kellega Tauri nüüd koos elab. Maris Kehva (35) on Elizabeth Ardeni ilutoodete Ida-Euroopa müügijuht ja ta usub, et on saanud oma abikaasa kaotuse järel teise võimaluse olla õnnelik!
Tauri kolis teie Suurupi eramusse alles kolme nädala eest…
Maris: Nii täpsed andmed!? See kõik on nii värske, oleme tõesti koos alles kolm nädalat… Aga pall niikuinii veereb, seda ei peata ja muidugi oleks mõistlik midagi öelda. Me olime valmis, et see ilmneb kuu või paari pärast, kui kõikidel on emotsioonid veidi lahtunud. Tegelikult oli ju tõesti nii, et Tauri aitas mind raskel hetkel, ei olnud nii, et keegi kuskil kedagi võrgutas.
Te mõtlete abikaasa lahkumist…
M: Jah. Kui oled ise 34-aastane, matad 37-aastase armsa inimese ja sul on kuueaastane laps, siis muidugi ei ole see pillerkaar (Marise abikaasa suri kaasasündinud terviserikke tõttu juunis).
Te tundsite Tauriga teineteist juba varem?
M: Me tundsime minu abikaasa sõbra kaudu. Ja meil tekkis alguses pigem vaimne side — ta aitas mul sellest traumast üle saada. Mul olid mälus lüngad ja koos püüdsime leida mingit lahendust mälu taastamiseks. Sealt tekkis pigem selline hea sõprusside, ei olnud nii, et võrgutas leske hauaveerel… Tänaseks olen jõudnud arusaamale, et tuleb elada hetkes, sest kunagi ei tea, kas homne päev tuleb.
Tauri: Meie ühine sõber viis meid kokku, ma suhtlesin Marisega puhtalt seoses mäluteemaga — püüdsin mälutreenerina anda konsultatsiooni nii palju, kui oskan. Kujunes välja nii, et olin ennekõike väga hea kuulaja. Kui me isegi vaatame oma referentsi tagantjärele, siis Maris ütleb, et minuga oli imelikult kerge rääkida. Tihtipeale on seda inimestega raske teha. Ma olen talle tõesti hästi palju moraalset ja mõtlemistuge andnud. Suhtlemise ja nõustamise käigus tundsin ära, kui sarnased on meie mõtlemismustrid. Ja ühel hetkel oli lihtsalt murdepunkt.
M: Tauri oli üldse üks väheseid inimesi, kellega ma julgesin oma mõtteid ja emotsioone jagada – nii positiivseid kui ka negatiivseid.
Kõrvaltvaatajatele võib jääda mulje, et kuidagi kiiresti tärkas uus suhe.
M: Jah, täpselt seda me kartsimegi. Eesti rahvale ju meeldib osatada, et näe, mees alles lahkus, aga juba… Et enne pead sa istuma kaks aastat, kott peas, itkema ja kõigi haletsust taluma. Tegelikult on see väga isiklik teema. Ka vahetult enne lahkumist oli meil abikaasaga veel väga palju ilusaid hetki… Ma olin õnnelikus abielus, ta oli suurepärane isa ja ta soovis, et ma elaksin edasi, et ma leiaksin jõu jälle naerda ja olla see, kellena mind tuntakse. Nüüd, kus ma olen selle jõu leidnud, arvatakse, et see on ebanormaalne — sest normaalne on kaks aastat leinata ja minna peast hulluks! Seda enam, et minu teele sattus inimene, kes mind täiega mõistab, on optimistlik ja positiivne ja on suutnud panna mu lapse uuesti naerma!
T: Võib muidugi võtta niimoodi, et üleöö. Kui sa oled 42 aastat elanud, siis selles mõttes on toimunud kõik tõesti väga kiiresti. Samas on see vähemalt meie endi poolt toimunud küll kuidagigi forsseerimata. See on toimunud täiesti loomulikku rada pidi, mida kõrvalt vaadates on kindlasti väga raske uskuda.
Minu seitseteist kooselu- ja abieluaastat on olnud väga ilus. Arusaadavalt on Marikal kõige raskem aeg, sest ta peab ennast väga kokku võtma — kõige sellega hakkama saada on väga valus. Minu suurim soov on see, et teda võimalikul vähe riivataks — ma võin kogu selle sopa enda peale võtta. Kõik on juhtunud ju tõesti turbokiirusega, sellepärast on ka Marikal keeruline kõigest aru saada, sellega nõustuda ja leppida.
{poolik}
Mis teid teineteises paelus?
M: Just see, et ta on selline optimist, väärtustab iga hetke, mis elu pakub ega mõista mind hukka, et tahan oma eluga edasi minna. Ja ma tean, et see polnud temal sugugi üleöö tekkinud otsus, et kargan oma pere juurest kiiresti minema, jätan oma seitseteist aastat kooselu pooleli. Ta peab neist seitsmeteistkümnest aastast väga palju lugu ja hoolib Marikast väga. Aga mis mind võlus, oli usaldus ja see, et ta on hästi südamlik, soe ja positiivne inimene.
T: (Mõttepaus.) See on nii sarnane mõtlemine, mida ma pole kunagi enne kohanud. Et kui sa saad poolelt sõnalt saad aru ja mõistad teist. Ma ei ole kunagi enne uskunud hingesugulusse, aga praegu võin küll tunnistada, et söön oma sõnu. Kui ma kaks või kolm kuud tagasi võisin vastu rinda taguda ja öelda, et minuga selliseid asju ei juhtu, siis siin on hoiatus kõigile — me ei tea mitte midagi sellest, mis on meiega juhtumas. Muutus võib tulla lihtsalt nii äkki. Mul on väga kahju, et paljud inimesed on seeläbi kannatada saanud, aga kui tunned selle tunde ära ja mõistus on seejuures ka väga kohal, siis… Ma võin öelda, et praegu mul mõistus töötab ja olen armunud ka.
M: Mõistusega on kõik korras. Kui tundub, et see seitse või kaheksa kuud tutvust on väike aeg, siis — mis siis see õige aeg on? Kas viis aastat muudab midagi rohkem kui kaheksa kuud?
Tauri, olete te Marikaga kõik sirgeks rääkinud? Et nüüdsest on ka tema olukorraga leppinud ja töötab uut kogemust läbi?
T: Lahkuminek on kahe inimese kokkulepe, läbirääkimine, kuigi see on ühelt poolt algatatud. Marika on mulle öelnud, et ta on olukorraga leppinud — mitte et ta sellega nõus on, aga ta on sellega leppinud. Me suhtleme väga tihedalt, meil on ühine laps. Me iga päev suhtleme, ma käin seal — meil on palju ühiseid asju ajada. Meil on nii palju ühist minevikku, nii palju ühiseid asju, et mina ei kao kunagi tema elust ja vastupidi.
Marika jääb teie Nõmme elamisse ja sina Marise juurde Suurupisse?
T: Jah.
Kuidas on sinu uue suhte vastu võtnud sinu ja Marika sõpruskond?
T: Sõpruskonnast, ma arvan, et kõik isegi veel ei tea. Sõpruskonnas on inimesi, kes ei loe Delfit ega ka Õhtulehte.
Mu sõbrad on sellised, kus mees ei räägi selliseid asju edasi oma naisele ega naine oma mehele… Nii et see informatsioon võib levida ainult minu kaudu neile. Selles suhtes, ma arvan, reageerib sõpruskond väga suure ehmatusega.
Marikaga kohtudes olid sunnitud olema sõpruskonnast pikalt eemal, kuna sinu esimene abikaasa lävis nendega aktiivselt edasi — kuni integreerusid Marikaga sinna taas ja ta isegi sai sõbraks sinu esimese abikaasaga. Kuidas on lood nüüd?
T: Me kõik suhtleme omavahel. Kui ma kaks kuud tagasi oleksin võinud mürki võtta, et minuga niisuguseid asju ei juhtu, siis ei tea ma ka, mis kahe kuu pärast saab. Loomulikult ma suhtlen sõpradega, me kohtume. Aga mis edasi saab, ei tea — me võtame praegu päev korraga.
Olete te õnnelikud?
T:Muidugi me oleme õnnelikud.
M: Kui sa saad teise võimaluse uuesti õnnelik olla, siis see ei ole ju üldse küsimus…
Mida ütleb Marika Tallermaa?
Marika pole avalikku tähelepanu kunagi soovinud, nüüd veel seda vähem. Ta võtab enne, kui üldse midagi kostab, veidi mõtlemisaega, sest pole enda sõnul emotsionaalses plaanis veel kuhugi välja jõudnud — kolm nädalat on sellise elumuutusega harjumiseks liiga lühike aeg...
«Mõtlesin selle peale ja arvasin, et aus olla on õige,» sõnab Marika lõpuks. «Olen šokis. Kuna muutus ja ka otsus tulid vaid nädalatega, on see kõik loomulikult väga valus ja veel ka liiga värske teema. Öeldakse. et kui tõeliselt armastad, tuleb suuta armastatud inimene ka lahti lasta. Nii valus, kui see minule ka polnud, leppisime Tauriga selles osas täiskasvanud inimestena kokku. Suhtlus omavahel jääb, lapsed vajavad seda. Usun, et see saab tulevikus olema soe ja lugupidav. Keskendun nüüd lastele ja endale, minu ümber on palju toetavaid sõpru. Aeg näitab, mis elust edasi saab.»
