Inimene näeb kurja vaeva endale helgema elu kindlustamise nimel. Ühel see õnnestub, teisel mitte. Inimese ponnistusi võiks kirjeldada kui torni ehitamist. Kellel auahnust, edevust ja võimalusi rohkem, ehitab oma majale torni, mis ulatub kuuni, ning on sealt tähti passides ja teistele ülevalt alla vaadates õnnelik. Tegime Eestis väikse tiiru, võttes sihikule tornidega häärberid ja nende omanikud.
Jüri Vips ehitas hobi korras 10 miljonit maksva lossi
President Lennart Meri Paslepas asuva suveresidentsi naabruses, vaikse lahesopi serval avanev vaatepilt võtab keeletuks. Hulgikaubandusega tegelev suurärimees Jüri Vips on otse mere kaldale püsti löönud lossi, kust on puudu vaid vallikraav ja kiiskavate hellebardidega sõjamehed.
Mornis üksinduses kõrguva lossi ümber laiuvat pirakat krunti piirab toekatest lattidest aed ja okastraat. Ainsad vaikuselõhkujad on peaaegu hoovi loksuvad lained ning mõne üksiku kajaka kiljatused.
Vips on suvelossi ehitades seganud eri stiile. Siin on pärsia stiilis aiamüür, romantismile viitavad nurgatornid ja flaami aknad. Lossi elutuba on 6,5 meetri kõrgune ning selle laest ripub alla vana laeva taglas. Nurgatornidesse on sätitud pudelid, mis sobiva tuulega kummituslikke hääli tekitavad. Elumajas on pinda 130 ruutmeetrit, kirikusarnases abihoones 80 ruutmeetrit.
Ehituse hinnaks on pakutud enam kui 10 miljonit krooni ning see on lõpetamata. Teha on jäänud siseviimistlus. Meie visiidi ajal askeldab lossis majahoidja, töömehi pole näha. Lähedal asuvas baaris töötav proua ütleb, et varem käis häärberis vilgas tegevus. Rahaprobleemi ei paistnud selle omanikul olevat ning töölised tegid baarile korralikku käivet. Nüüd on ehitus aga soikunud.
"Arhitektuur on minu hobi. Mulle meeldib Gaudi. Mulle meeldib raamideta mäng. Lossid ei ole lihtsalt ehitus, lossid on kunst. See algab objekti loodusesse sulatamisega," on Vips paar aastat tagasi öelnud. Praegu ta oma suvekodust rääkida ei taha.
Mati Heinsaar naudib koduaknast sama vaadet mis president
President Meri Viimsi poolsaarel asuva kodumaja naabruses laiutab samuti uhke torniga eramu. Siin on end sisse seadnud ehitusärimees Mati Heinsaar. Heinsaare merele avatud krundilt paistab suurepäraselt kätte Tallinna kilukarbisiluett. Tema tornist on võimalik nautida vaadet nelja ilmakaarde avanevatest avaratest akendest.
Tõnu Jürgeni muinasjutuloss tekitab naabrites kadedust
Kui endine muusik ja Jaak Joala kunagine pinginaaber Tõnu Jürgen Otepääle kahe torniga maja püsti lõi, läks ümbruskond kihama nagu sipelgapesa. Justkui vendade Grimmide muinasjutust pärit loss tundub naabritele liigse poosetamisena, kadedad arvavad, et sihukest häärberit pole linna vaja.
Tõnu rehmab naabrite sapiste märkuste peale vaid käega. "Eks kadedaid ole kõikjal. Olen loojanatuur, tegin ise joonised ja ise ehitan kah. Nii tuleb odavam ja pealegi pole tänapäeval kerge häid meistreid leida.
Kavatsen siia puhkemaja sisustada, kus saaks muusikaõhtuid korraldada. Ma kindlustan nii väikestviisi oma tulevikku. Muusikutele meil ju pensioni ei maksta," räägib varem klahvpillimängijana elatist teeninud Tõnu.
Tõnu ehitas majale suure torni praktilise eesmärgiga, selle sees on keerdtrepp, mis aitab ruumi kokku hoida. Lossi esimesel korrusel on avar saal ning üleval elutoad.
Alehhan Albohhadzijevi tornelamu ehitus on peatatud
Teletorni lähedal seisab juba pikemat aega poolikuna Peterburi ärimehele Alehhan Albohhadzijevile kuuluv tondilossi meenutav villa, mille ta lubatust märkimisväärselt suuremaks on ehitanud. Torniga varustatud kahekordse majamüraka lubatud ehitusalune pind oli 276 ruutmeetrit, tegelikult laiutab see aga 519 ruutmeetril. Kõrgust võis Albohhadzijevi kantsil olla 11 meetrit, tema ehitas selle aga 13 meetri kõrguseks. Koloss teeb naabritele meelehärmi, sest varjutab nende hoovis päikese. Maja ehitus on Pirita linnaosavalitsuse nõudmisel rikkumiste tõttu seisma pandud. Üle normi ehitatut saavad lõhkuma sundida linnavalitsuse säästva arengu ja planeerimise ameti ehitusjärelevalve ametnikud.
Jaak Ginter – lossiomanik lollidemaal
Tabasalu tee ääres püüab möödasõitjate pilku röögatu elamukompleks, mis on rahvasuus lollidemaaks ristitud. Keset põldu pidevalt tuulte tallata oleva asumi kõige teravatipulisema maja omanik on Esma grupiga seotud ärimees Jaak Ginter.
Jüri Veldemaa ehitas eramust tornidega hotelli
Jüri Veldemaa on aastate jooksul oma väiksest eramust välja ehitanud Tähetorni hotelli, millele on juurdeehitusi tehes ruumi kokkuhoiu mõttes neli torni külge kasvatanud. Teleseriaali "Salmonid" võttepaigana tuntud hotelli kõrgeimas tornis on vaateplatvorm, kust ilusa ilmaga Pikk Hermann ära paistab.
"Kui hakkasin majutusasutust ehitama, siis oli mul vaja kuidagi ruumi kokku hoida. Kõige ideaalsem lahendus tundus olevat trepid tornide sisse ehitada. Mul oli algselt plaanis kuue toaga väikehotell, nüüd olen siia kolmkümmend mugavat numbrituba ära mahutanud," sõnab Veldemaa, kes ise samas elab.
Vjatšeslav Rabotšev vaatab aknast merd
Kakumäe üks uhkemaid torniga häärbereid kuulub kaabeltelevisioonifirmas STV tegutsevale Vjatšeslav Rabotševile. Rabotševi kurja koera, raudaia ja kaameratega turvatud koduhoov on täidetud satelliiditaldrikute ja tavaliste teleantennidega. Lisaks erinevatele telekanalitele saab ta tornist nautida ka programmi, mida pakub meri.
Maia Nõu pani püsti kellatorni
Püünsi küla torniga maja perenaine Maia Nõu veab suu naerule, kui uurin talt, mis eesmärgiga majale torn sai ehitatud. Vallatute neoonroheliste ja -punaste lokirullidega proua räägib, et hakkas koos abikaasaga suvilast maja ümber ehitama paarkümmend aastat tagasi. Kuna peres kasvas kolm last, mõeldi, et õige oleks majale väike torn peale panna ja sinna laevakell riputada. Nii olevat hea põngerjaid küla pealt koju sööma kutsuda.
"Kell on olemas, aga üles me seda riputanud pole. Lapsed on nüüd kah juba suureks kasvanud, poeg hakkab naist võtma. Varem ikka nägin oma majast merd, aga nüüd ehitas Valdo Randpere maja ette. Ehk peaksime torni kõrgemaks ehitama," muigab Maia. Nende rotveileril Royl on eriline suhe lähedal elava akordionisti Henn Rebasega. Nimelt armastavat Roy Rebase rotveileril kosjas käia. Ta kargavat kui välk üle kahe meetri kõrguse aia, kui armuvalu peale tuleb.
