Mulluse superstaarisaate osavõtja Jaanus Saago kaitsva tiiva all sel aastal samas saates võistlustulle astunud Triin Niitoja teab, et lauljaameti kasuks otsustades kirjutab ta alla sellele, et on edaspidi justkui avatud raamat, mida kõik saavad lugeda.
Triin Niitoja (23) võitis armsa naeratuse, aga ennekõike muidugi oma häälega saate «Eesti otsib superstaari» žürii juba esimese raksuga enda poole – Mihkel Raual ega Rein Rannapil polnud eelvoorus millegi kallal võtta.
Jaanus Saagoga (21) tutvus Triin detsembris laulu- ja tantsukooli WAF kontserdil, kus nad sattusid juhuslikult duetti laulma. Jaanus tabas paugupealt ära, et nende hääled sobivad suurepäraselt, ja ta kutsus tüdruku laulma oma bändi John Four.
Nad jäid esmakordselt koos kaamerate ette Raadio 2 aastahiti peol jaanuari alguses, kuid siis oli Jaanus nende võimaliku suhte teemal rääkides tagasihoidlik…
Triinule on superstaarisaade võimalus end näidata. «Tahtsin end proovile panna ja eks mul neid julgustajaid oli ka näputäis,» sõnab ta muhelusega suunurgas.
Julgustajate seas oli loomulikult su õpetaja Jaanus, kes andis sulle kitarritunde – peab tema versioon teie tutvumisest paika?
(Muigab.) Jaanusega saime tuttavaks tõesti tänu esinemisele, kus pidime koos laulma, ja siis avastasin ma ka tema suurepärase kitarrimänguoskuse.
Kuidas reageerisid superstaarisaate žürii ette ilmudes sinu keha, käed, jalad?
Kusjuures, arvasin, et olen palju rohkem närvis. Ukse taga oodates läks mõnusalt aega, jõudsin vist maha rahuneda, kaameratega harjuda. Aga kui mul sisse paluti minna, kohtunikke nägin ja laulma hakkasin, siis tuli kerge närv sisse küll. Paar sõna läks ka sassi, aga ma ei lasknud end sellest häirida – terve aja mõtlesin, et mida nad mõtlevad, kas tuleb «jaa» või «ei». Õnneks läks mul hästi.
{poolik}
Sa olid kitarrimängu õppinud vaid põgusalt…
Ikka väga vähe. See oli tegelikult Jaanuse idee, et võiksin kitarriga minna. Kuna ka mulle tundus, et lugu tuleb kitarri saatel paremini esile, siis mõtlesin, et miks mitte, ongi väljakutse – kas saan selgeks? Ja nii saigi kuue tunniga kitarrimäng juurde õpitud kaks päeva enne saadet. (Naerab.) Praegu tundub see endale päris pea ees vette hüppamine, aga nii ma tegin.
Ma olen lõpetanud Tallinna Muusikakooli klaveri erialal. Mängin kodus sageli klaverit ja nikerdan oma viisijuppe, siis kui vaba aega on.
Mida oled õppinud Jaanuse mullusest saatekogemusest?
Et sa pead teadma, millest sa laulad ja kellele sa laulad, kuid samas jääma iseendaks.
On Jaanus leebe või hoopis karm õpetaja?
Jaanus mängib väga hästi kitarri. Miks ta peaks karm olema? (Muigab.) Ma pole veel vist millegi nii hulluga hakkama saanud, et ta peaks karm olema – kitarr on terve.
Sul on tõeliselt kaunis ja kõlav hääl. Oled sa varem kuskil laulnud, näiteks mõnes laulukooris, bändis?
Ma olen muusikaga tegelenud, nii kaua kui mäletan. Tulevad meelde pildid, kus seisan kolmeaastasena, tamburiin käes, väikelaste laulustuudios, ja kuidas pärast mõningast harjutamist tuleb kooris esitusele «Kivil istub väike konn...» koos erinevate suurepäraste pillisoolodega. Eks ma väiksena ikka kogu aeg ümisesin ja tantsisin mööda tuba ringi ja nii vanemad vaatasidki, et selle jõmpsika peab küll muusikakooli saatma. Jah, olen laulnud nii kooris kui ka bändi teinud, aga alles praegu tunnen, et hakkan jõudma sinna, kuhu tahan. Praegu laulan bändis John Four, ja käin ka laulu- ja tantsukoolis WAF.
Milles näed veel enda eeliseid, tegemaks ilma superstaarisaates?
Ma arvan, et mul on omapärane hääletämber. Ma tean, mis mulle sobib.
Oled sa veel midagi tähelepanuväärset õppinud?
Otsa-koolis (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool – toim.) pole ma käinud, olen õppinud hoopis võõrkeeli ja ärikorraldust Estonian Business Schoolis. Tahtsin, et mul oleks teadmisi ka väljastpoolt muusikamaailma.
On sinu suguvõsas teisigi musikaalseid inimesi?
Mul on suhteliselt suur suguvõsa, aga ega eriti ei ole küll seal muusikuid. (Muigab.) Ainult mu isa onu Valter Jürgenson mängib Hortus Musicuses – tervitused talle!
Oled sa sügavalt kindel, et soovid oma edaspidise elu lavalaudadel veeta?
Jah, see on üks asi, milles ma olen väga kindel! Muusika on see, mis mind õnnelikuks teeb, ja ma ei kujutaks elu teistmoodi ettegi.
Oled sa kindel ka selles, et kannatad välja superstaari tuntuse ja kuulsusega kaasnevad varjuküljed?
Ma olen teadlik, kuhu ma tulin, ja kui valida endale laulja elukutse, siis kirjutad sa ise alla sellele, et oled teistele avatud raamat, mida lugeda. Muidugi, targana jätad sa mõned leheküljed ka enda teada.
Millised on sinu muusikalised lemmikud nii Eestist kui mujalt?
Minult on sageli küsitud, et nimeta oma iidoleid, kelle moodi sa olla tahaksid. Ja ausalt, mul on vastamisega alati probleeme olnud, kuna mul pole miskipärast kunagi olnud seda suurt iidolit, kelle moodi ma olla tahaksin. Muidugi on mõned artistid, kes mulle meeldivad, kuid kuumavereliselt fännanud ma kedagi ei ole. Kui peaksin kedagi nimetama, siis kõige rohkem meeldib mulle Pinki stiil, sest ta ei ürita olla keegi teine. Eesti muusikutest on minu jaoks suurepärane artist Tõnis Mägi – tema sõnum jõuab rahvale alati kohale.
On sul mõni hobi?
Lisaks muusikale tegelen ka tantsimisega, ma käin Danceacti tantsustuudios. Särasilmsed treenerid, kes sind tagant utsitavad – hea tuju on garanteeritud.
Mida naudid elus üle kõige?
Naudin muusikat, päikest ja vett. Eestlasele vist tüüpiline? Nii kui kuskilt reisilt tulen, kibelen tagasi sooja. Kõik ütlevad alati, et alles sa ju käisid, kuhu sa juba lähed? Ja ilma armastuseta oleks elu mõttetu.
See koht ei ole sinu elus ilmselt täitmata …
Võin öelda nii palju, et jah, me oleme Jaanusega koos.
Mida ühes mehes üldse hindad, mis teeb sinu jaoks ühe mehe sümpaatseks?
Mehe teeb minu jaoks sümpaatseks enesekindlus – ta teab, mida elult tahab. Samuti hindan heasüdamlikkust, huumorisoont, töökust, ambitsioonikust ja ausust.
Milline on sinu jaoks mõnusaim viis vaba aega veeta? Mida siis tavaliselt ette võtad?
Nagu ma mainisin, meeldib mulle väga reisida. Viimati kui aja maha võtsin, käisin sõpradega sukeldumisreisil Egiptuses. See oli huvitav kogemus – veealune maailm on võluv. Eriti mõnus oli öösukeldumine – sa näed ainult sinna, kuhu lambi suunad, ning ülejäänud umber käivat elu võid vaid oletada.
Sinu suhe alkoholi, narkootikumide ja sigarettidega?
Ei tarbi.
Pole proovinud ka?
Alkoholi ja suitsu olen proovinud, narkootikume mitte.
Mis sind ümbritsevas häirib, mis tõeliselt rõõmustab?
Häiriv on kadedus ja liigne tõsidus. Rõõmustab muusika, tants, kallid ja positiivsed inimesed, nende õnnestumised, päike.
Millised on need teemad, mis paeluvad seltskonnas sind ja sinu eakaaslasi, sinu sõpru ja tuttavaid kõige rohkem?
(Muigab.) Kuna minu sõprusringkonnas on vägagi erinevad inimesed, siis on arutlusel kõiksugu erinevad teemad, alustades muusikast, suhetest kuni arvutivaruosadeni.
Millised on sinu põhimõtted, millest püüad võimalusel ikka ja alati lähtuda?
Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks ja – tee seda, mida armastad.
Kuidas pingeid maandad?
Trenn on minu arvates hea pingete maandaja. Tuled ära väsinuna, kuid rõõmsana. Samuti on hea hubane filmiõhtu koos hea söögi ja joogiga ning SPAst ja massaažist ei saa ka üle ega ümber.
Kui sa juhtumisi isegi ei võida seda saadet, mis saab sinust edasi?
Edasi saab, mis saama peab – mina tegelen muusikaga edasi. Ma usun, et kõik läheb elus lõpuks ikka nii, nagu minema peab. Muidugi peab selle nimel ka vaeva nägema, sest niisama ei kuku midagi sülle.
