«Kui inimesed on 28 aastat väga õnnelikus abielus olnud, siis osatakse suhteid juhtida,» ütleb Maire Milder, kellele koos abikaasa Meelis Milderiga kuulub suur osa Baltika äriimpeeriumist.

Milderid on riikliku tähtsusega äriperekond. Leidub ju iga endast lugupidava eestlase kapis mõni rõivaese sildiga Monton, Mosaic, Baltman või Ivo Nikkolo. Kõik need on perekond Milderite ja sadade väikeaktsionäride omanduses oleva AS Baltika brändid, mille poodide kett ulatub Varssavist sügavale Venemaale.
Nii sõltub palju Milderite ja Eesti disainerite nägemusest, millised näevad välja edukad kaasmaalased Tallinna ja Tartu büroodes või tänavatel, aga miks ka mitte Kiievi, Vilniuse ja Riia uulitsatel. Kaks järgmist poodi avataksegi Kiievis.
«Monton ja Mosaic tulevad Kiievisse, Ukraina kõige võimsamasse, Obolonski keskusesse. Meie brändid on Ukrainas väga tuntud. Inimesed hindavad Baltika kvaliteeti. Meie kaubamärgid mõjuvad kui tugevad rahvusvahelised brändid,» räägib Baltika jaekaubanduse divisjoni direktor Maire Milder (51).
 #end#
Suvi oli pingeline
Täpset aruannet AS Baltika juhatuse esimees Meelis Milder (51) oma suvetegemistest ei anna.
«Meil oli üpris pingeline suvi - kas või Baltika kvartali arendus, ettevalmistus hooajaks...» räägib Meelis. «Tegin pikemaid nädalavahetusi, mis tähendab, et neljapäeva või reede hommikul sõitsin Pärnusse ja tegin sealt arvuti tagant tööd. Oleme Mairega heas vormis. Küll me vastu peame! Meil on pikk äriline kogemus ja ka eraeluline kogemus, ja viimane on ainult positiivne.»
Maire lisab, et Pärnus läheb suvi alati hästi. Nad Meelisega on mõlemad pärit Pärnust. Nii mahtus suvesse grilliõhtuid enda aias ja sõprade juures, aga ka restoranis Si-Si.
Ei ole saladus, et Baltikatki on tabanud masu, täpe ja pupu.
«Kui inimesed kulutavad vähem, siis see puudutab kõiki. Tugevatel märkidel läheb paremini, me oleme Baltikumis üks turuliidreid. Oleme kõigist kriisidest tugevamini välja tulnud,» räägib Meelis.
Maire sõnab: «Inimesed on šokis, nad vaatavad üle, kui palju ja mille peale kulutada. On tunda, et nad hindavad kvaliteeti ja kestvust.»
 
Kodus äriasju ei aeta
Baltika on Milderite elu. Perekonna neljas liige.
«Meile kuulub piisavalt palju, et olla motiveeritud. Perekond Milder on hetkel suurim aktsionär ja me oleme firmasse investeerinud ka oma isikliku elu. Ma töötan siin juba 20 aastat, novembris saab 21 aastat täis,» rõhutab Meelis.
Ühel päeval võttis Meelis tööle ka oma abikaasa Maire, kes õhtusöögilauas justkui möödaminnes mainis, et tema näeb meest vaevanud ärimurele lahendust.
Meelis soovitas ettepaneku esitada kirjalikult ja nii ka Maire tegi, oma geograafi ja pedagoogika teaduri põhjalikkusega. On ju suur osa Baltika äridest puhas geograafia või logistika ning igasugust reisimist tuleb piisavalt ette, nii eraldi kui ka koos. Nüüd on juba aastaid elatud ja töötatud kõrvuti, kuid õhtuti äriasjade arutelu välditakse, eelistades sellele näiteks mõnusat filmi, nagu näiteks «Ükskord Ameerikas». Ka suusareisil käiakse vahel eraldi, hoides nii abielu värskust.
«Meelis on mulle väga meeldiv kolleeg ja äärmiselt meeldiv abikaasa. Kui inimesed on 28 aastat väga õnnelikus abielus olnud, siis osatakse suhteid juhtida. Me mõlemad oleme väga iseseisvad, aktsepteerime ja respekteerime teineteist, nii nagu ka oma kolleege,» räägib Maire.
 
Keskeas lapsevanemateks
Maire ja Meelise tütrest Maria Johannast teab Eesti avalikkus peaaegu kõike: sünniaega, sünnikaalu ja isegi seda, et tütarlaps on savannis imetlenud lõvide paaritumismänge.
1999. aastal ilmavalgust näinud Milderite järeltulija sündis, kui Maire oli juba 40. See juhtus Milderite abielu seitsmeteistkümnendal aastal.
«Maria Johanna käib neljandas klassis ja tahab saada Montoni disaineriks,» ütleb ema.
Meelis ja Maire käisid ühes klassis Lydia Koidula nimelises Pärnu 2. Keskkoolis (praegune Pärnu Koidula Gümnaasium).
«Me õppisime ühes klassis, aga see ei juhtunud kooli ajal. Kohtusime uuesti Tartu ülikoolis - Meelis õppis majandusküberneetikat ja ma õppisin geograafiat. Ühel hetkel majandusküberneetik ja geograaf leidsid teineteist. Nii armas ju,» lausub Maire. «Geograafia on väga tore ala. Alati saad aru, et on põhjus ja tagajärg ja et globaalmaailm mõjutab elu väga palju.»
Ju peab siis majandusküberneetik Meelis lahendama ülesande, kuidas toota kaupa kroonide ja dollarite eest ning müüa rublade, grivnade, zlottide, littide ja lattide eest ning olla elus enne ja pärast devalveerimisi.
«Oleme globaalne ettevõte. Toodame seal, kus leiame kõige paremad tingimused. See on neljas-viies kriis meie jaoks ja kogemusi on juba isegi liiga palju. Ja meie aktsionäride hulgas on väga palju rahutuid väikeinvestoreid, kes teevad just selliseid otsuseid, mis sõltuvad Äripäeva esiküljest,» sõnab Meelis.
 
Vallutavad Venemaad
Härra Milder on olnud nii lugupeetud äriliider, igati pärjatud boss kui ka mees, kes on meedialt nahutada saanud.
«Aasta lõpuks olud stabiliseeruvad ja järgmise aasta teisel poolel võiks alata väike tõus,» usub Meelis. «Venemaal läheb hästi. Seal on meie suuruselt kolmas turg, suurim Montoni jaoks. Ükski edu ei tule liiga kiiresti ja me oleks Venemaaga eriti rahul, kui nad sindrinahad poleks möödunud aasta lõpus rubla devalveerinud. Seoses sellega saime väikse löögi. Oleme viimased pool aastat uuesti üles ehitanud poeketti. Selle aasta suvel laienesime Venemaal Uuralite piirkonda, kus müüsime varem oma partnerite kaudu.»
Ukrainas on Baltika kohal sajandivahetusest alates. Firma on seal edukas, koos grivna kukkumisega langesid ka tegutsemiskulud.
«Meie eesmärk on, et kõigil läheks hästi. Kui kaubanduskeskuses on suured allahindlused või üldse boksid suletud, siis ei ole seal kõrval hea kaubelda,» vestab Meelis, kes erinevalt abikaasast otsustab oma juttudega jääda ärimaailma-keskseks.