«Oma tüdruku kõrvalt mul teisi silmarõõme ei ole. Kui on üks tüdruk, siis ongi üks tüdruk korraga,» ütleb menusarjas «Ühikarotid» rokkar Virgot mängiv Kevin Väljaots.

Kui Kevin Väljaotsa (17) kooli saabus e-mail, kus teatati, et «Ühikarottidesse» otsitakse Virgo rolli sobivat noormeest, oli Kevin kandideerimise osas esialgu väga kõhklev. Ta arvas, et kindlasti leidub keegi temast parem ja sobilikum. Kuid oma kallima Iirise (19), kes on sarja fänn, pealekäimisel otsustas ta siiski castingule minna.

«Iiris ütles, et mine proovi, sa oled täpselt selline, kes sinna sobib,» pajatab Kevin. «Kui ma rolli sain, oli ta suures vaimustuses. Nüüd on tema ja mu kümneaastane õde minu suurimad fännid. Iiris on öelnud, et enam ei vaata ta «Ühikarotte» kui sarja, vaid ta vaatab minu näitlemist.»

Kuidas su sõbrad reageerisid, kui kuulsid, et sind välja valiti?

Sõbrad olid ekstaasis. Võib-olla isegi natuke enam kui ma ise. Ma olin alguses ikka väga segaduses, et mis nüüd teha. Sain šoki, kui mulle öeldi, et pean pea blondiks värvima. Ma polnud kunagi varem juuste värvimisele mõelnud, eriti blondeerimisele. Nüüd aga olen täiesti harjunud. Vahepeal oli pea isegi musta värvi.

Kui palju sa teisi osatäitjaid varem teadsid?

Ma teadsin Lauri Pedajat näitlejana, kellega me käisime ühes keskkoolis. Lauri lõpetas aasta enne, kui mina sinna läksin. Me oleme koolist ikka rääkinud. Ikka ühed-samad kirumised õpetajate suhtes. Üks õpetaja ütles mulle, kui tundi segasin, et ma olen täpselt nagu Lauri Pedaja.

{poolik}

Kes on sind võtetel kõige enam toetanud?

Kõik. Hästi kodune on seal olla. Mind võeti kohe väga soojalt vastu. Seoses rolliga on kõige rohkem aidanud kaameramees Ergo. Ta teab täpselt, mida tahab, ja seega on temaga hästi kerge.

Millised on sinu ja ühikarott Virgo sarnasused?

Ma olen nagu Virgogi väga-väga laisk. Mul tekib vahel koju päris suur seapesa, enne kui koristama hakkan. Ja ma tahaks päevad läbi magada. Teen oma asjad ära lihtsalt seetõttu, et ma tean, et pean need ära tegema. Tegemata ma midagi ei jäta, aga end selleks kokku võtta on raske. Mul on sageli tunne, et üldse ei jõua ega viitsi kuskile minna.

Kas sa käid korralikult koolis või oled popitaja?

Pigem ikka alati kohal. Noh, vahel jääb mõni tund vahele…

Oled sa ontlik õpilane või rahmeldis?

Kindlasti rahmeldis, ma ei püsi naljalt paigal. Mul oli nooremana sellepärast kõvasti probleeme ja käitumishinne oli ka vastav. Mind on aeg-ajalt tundide segamise eest õppealajuhataja juurde viidud. See hirmutas ja ma tõmbasin tagasi. Nüüd olen suuremaks saanud ja mu käitumishinne on «hea».

Millal sul esimesed pruudid tekkisid?

Kuskil viiendas klassis võis olla see hetk, kui tüdrukud ei tekitanud enam selliseid fuu-mõtteid. Aga esimesed pruudid tekkisid kuuendas-seitsmendas klassis. Mäletan, et mul oli paralleelklassist üks tüdruk. Tol ajal tähendas tüdrukuga ühiselt aja veetmine seda, et käidi poiste-tüdrukute segapuntidega lihtsalt koos väljas. Tagantjärele mõeldes on see imelik, aga siis tundus normaalne. Siis oli endal ikka väga suure mehe tunne.

Need suhted vajusid mingi aja pärast kuidagi loomulikult ära. Konkreetset lõpetamist või filmilikku lõppu, kus oleksin kodus pisaraid valanud, sellist küll ei olnud.

Millal sul esimene tõsisem suhe tekkis?

Enne Iirist ei olegi olnud. See on kõige tõsisem. Nüüd saab juba aasta ja kaks kuud, mil koos oleme olnud. Olin siis kümnendas klassis, kui tutvusime. Eks enne seda oligi rohkem selline avastamise aeg.

Kuidas te Iirisega tutvusite?

Me käime samas koolis. Ta on minust aasta vanem, lõpetab sel aastal 12. klassi. Saime tuttavaks ühe mu klassivenna kaudu. Nad olid Iirisega sõbrad. Hakkasime kõik koos väljas käima ja nii need asjad läksid.

Meie esimene kohtumine oli põgus. Kuid mäletan, et mõtlesin kohe, et ta on lahe ja huvitav tüdruk. Ning väga ilus. Väga kaunid silmad on tal. Aga suhte suhtes tuli esimene samm pigem tema poolt.

Millega ta sind veel ära võlus?

Mind võlus alguses kõige enam see, et me oleme mõtlemiselt ja arusaamadelt sarnased. Need on taolised elementaarsed arusaamised-tõekspidamised elust, mille üle pidevalt ei juurdle, aga mis on kogu aeg olemas. Ma sain kohe aru, et ta on väga huvitava mõttemaailmaga inimene. Juba see on põnev, et meil on peas ühesugused mõtted, kuid süsteemid, kuidas me nendeni jõuame, on erinevad. Arutelud nendel teemadel on huvitavad. Nii õpib nägema sama asja teist poolt.

Tekib teil arut-elude käigus ka erimeelsusi?

Eks ikka on tekkinud, aga need on kiiresti lahenenud.

Sa olid väga noor, kui hakkasid Iirisega käima ja tõenäoliselt pole sa oma sarvi veel maha jooksnud. Kas sul pole tekkinud huvi teiste tüdrukute vastu?

Ei ole. Tegelikult polnud mul enne Iirist mingit plaani kellegagi pikemalt koos olla. See oli lihtsalt üks mõnus pidutsemise aeg. Uskusin, et noores eas tekkinud suhted nagunii kaua ei kesta ja et püsivama suhte loomisega on veel aega. Aga asjad läksid teisiti.

Mul pole oma tüdruku kõrvalt teisi silmarõõme olnud. Kui mul on üks, siis ongi see üks korraga.

Kas «Ühikarottides» osalemine on rohkem tüdrukute tähelepanu toonud?

Mingil määral küll. Tüdrukud tulevad julgemalt võõras kohas ligi suhtlema. Paar tükki on ka sellised olnud, kes on otse öelnud, et meeldin neile. Üks tüdruk küsis: «Tere, anna mulle palun oma number!» Ma olin sel hetkel lahkumas ja andsin vale numbri. Mulle ei meeldi, kui minuga tullakse suhtlema vaid sellepärast, et olen sarjas.

See Iirises armukadedust ei tekita?

Jah, natuke ikka on sel teemal rääkimist olnud. Aga samas, ma ei usu, et need väiksed armukadetsemised oleks olemata olnud, kui poleks seda saadet olnud. Need on sellised tavalised väiksed asjad...

Kas sina oled armukade?

Ma olen võrdlemisi armukade. Meil oli suhte alguses mu armukadeduse tõttu tülisid mingite poiste pärast. Tegelikult täiesti lollide asjade pärast. Väga mõttetu. Mõtled enda jaoks ise mingid asjad üle ja siis tülitsed sellepärast. Pool nädalat hiljem saad aga aru, kui idiootne asi see oli. Nüüd olen rahulikum. Aasta ju seljataga juba. Olen aru saanud, et kui tüdruk on nii ilus, siis saadabki teda tähelepanu.

Kuidas käitud, kui oled midagi valesti teinud, näiteks põhjendamatult armukade olnud?

Kui saan tõesti aru, et mina olen midagi valesti teinud, siis pole vabandamine mu jaoks probleem. Aga üldiselt olen ma võrdlemisi kindel, et mul on õigus, ja siis ma küll naljalt ei vabanda. Siis ma võitlen oma õiguse eest.

Kui tihti te Iirisega koos aega veedate?

Igapäevaselt. Lähme koos kooli, tuleme koos koolist. Ka nädalavahetustel oleme koos. Vahel jääb mõni pühapäev vahele.

Nii tihti koos olles teineteisest ära ei tüdine?

Ei, absoluutselt mitte. Keegi ütles eelmisel aastal, kui meil pool aastat Iirisega seljataga oli, et nii noorelt alustatud suhe küll kaua ei kesta. Mu klassivend ütles selle peale, et kui nad juba praegu ninapidi kogu aeg koos olles pole teineteisest tüdinenud, siis ei tüdinegi.

Kuidas te oma esimest aastapäeva tähistasite?

Käisime õhtust söömas, tegime üksteisele väikseid kingitusi. Mina kinkisin talle ehte. Iiris joonistas meist pildi. See oli temast väga armas.

Oled sa romantiline?

Jah, vist küll. Mulle meeldib teha kiiksuga kingitusi. Jõuludel tegin talle mitu kingitust. Ühe, raamatu autorilt, kes talle meeldib, andsin kohe kätte. Lisaks olid mul talle ka kõrvarõngad. Tahtsin need Iirisele hommikul, kui ta veel magas, vaikselt kõrva panna. Aga see ei õnnestunud mul väga hästi. Ma tegin talle kogemata vist natuke haiget, aga üles ta ei ärganud. Jätsin kõrvarõngad voodi kõrvale, kust ta need ärgates leidis.

Mulle meeldib talle taskusse väikseid üllatusi jätta, mis ta alles tihtipeale järgmisel päeval leiab. Need on teda väga rõõmustanud.

Kuidas sulle pidutseda meeldib?

Mulle meeldivad koosolemised sõpradega kellegi pool. Linna peal klubides käimine mulle ei istu. Mulle ei istu seal pidutsevad inimesed ja mängitav muusika.

Millega sa veel igapäevaselt

tegeled?

Kitarri mängin. Kaks aastat olen mänginud, ehk siis mitte väga kaua. Hakkasin siis nokitsema, kui mu isa endale kitarri ostis. Õpetaja juures ma ei käi, isa õpetas alguse kätte. Mingi aeg oli mul ka trummivaimustus.

Muusika on väga suur osa mu elust. Kui ma ei pea kellegagi suhtlema, siis on mul kõrvaklapid peas ja ka kodus mängib alati muusika.

Mulle meeldib ka joonistada — musta tindiga must-valgeid pilte. Mu unistus on teha tulevikus kunstivärki läbi reaalainete. Midagi programmeerimise või kujundamise laadset.