«Ma pole naine, kes lepib kehvemaga, kui on võimalus endale elus rohkem pakkuda,» teatab Airi Ojamets. Kantrilaulja, kes kempleb mehega lapse pärast kohtus, tõmbas suhtele joone alla oktoobris - veebruaris jäi Airi aga töötuks!
Airi (32) on justkui Murphy seaduse ohver, kellel libiseb kõik ja korraga allamäge. Oktoobris lõpetas ta oma kümme aastat kestnud kooselu Indrek Hinnoga (28), jaanuari lõpus sai läbi ka laevatöö, mida Airi oli viimastel aastatel peamiselt teinud. Tagatipuks seisab naisel ees kohtutaplus eksiga, kes soovib nende ühist alaealist poega ise kasvatada. Airi, kellel on ka varateismeline poeg eelmisest abielust, sellega nõus pole.
Kuigi muret näikse enam kui küllaga, Airi õigupoolest ei muretsegi. Isegi mitte seepärast, et ta ei saa end füüsilisest isikust ettevõtjana töötuks vormistada ja abirahale loota.
«Eks tuleb oodata paremaid päevi, mis seal ikka,» sõnab Airi.
Praegu elad säästudest?
Tegin detsembris ja jaanuaris nii palju tööd, et praegu ei muretsegi. Kui madalat profiili hoida, mitte väga palju kulutada, siis mõned kuud tulen toime. Mida vähem sellele mõtled, seda parem. Kuni ühel hetkel seisad kuristiku äärel, ja vaatad, et ega enam kuhugi astuda ei olegi... No ma ei tea... Eks siis, kui kuhugi minna pole, on kuhugi ikka minna!
#end#
Millest sa Indrekust lahku minnes loobusid?
Loobusin paljudest asjadest. Ka ühiselt soetatud korterist astusin mina välja. Üürisin selle lähedale kahetoalise korteri, et väiksemal poisil oleks lihtsam kahe vahet käia. Mul on siit hea vaade, näiteks aastavahetuse ilutulestiku nägime poisiga ilusti ära!
Meil oli peres kaks autot, aga kuna see, millega Indrek enne sõitis, läks katki, hakkas ta tööl käima autoga, millega mina sõitsin.
Mulle piisas, et võtsin maki kaasa, saan sellega oma muusikaasju kuulata. Vajan makki tööalaselt rohkemgi kui telekat. Üks telekas toodi ja see ka rohkem selleks, et poisid saaksid playstation`it mängida. Ta ei ole küll mingisugune LCD. Aga tead, vaata, see ongi see, et asjad tulevad ja lähevad ja see on kõige viimasem asi, mille pärast muret tunda. Kõik on tegelikult üks suur illusioon.
Muidugi läks ka kinni minu kodulehekülg, millega Indrek tegeles... Las ta olla, mina laulan edasi.
Sa suurt ei kurvasta selle elumuutuse üle?
Kui sul on kõik olemas olnud, aga ikkagi miski sisimas tühi ja puudu ja muster ei toimi, siis ikkagi ainus, kes asja parandada saab, oled sina ise. Kui oled jõudnud staadiumisse, kus kõik materiaalsed mugavused ei täida ära sinu tühimikku, aga sa ei julge teha seda sammu, siis tegelikult ju vahet pole - sa kannatad ikka edasi. Aga kui on julgust riskida ja minna vastu tundmatule, teades ette, millega sa hakkad kokku puutuma, siis kes teab - iga uus olukord toob midagi endaga kaasa! Kus üks uks läheb kinni, läheb teine lahti. Mina tegin ära selle.
Kümme aastat kooselu - see on pikk aeg.
Sellepärast ma ei teinudki otsust üleöö, mõte tiksus mul peas kaua. Aga et see lõpuks ka ära teha, pead ise tunnetama - et on õige aeg ja õige hetk. Kus midagi on täiesti puudu, siis on puudu.
Tegelikult saatsin talle juba suvel meilitsi kirja, aga siis ta vaatas seda ja... et mis mõttes nagu? Kuna siis ei olnud õige hetk ja olid veel ammu ette tehtud plaanid reisida, mõtlesin, et teeme need ära ja siis.
Tühimik ei ole kunagi täidetud olnudki või sai armastus otsa?
No selleks, et firmat juhtida, peab juhtkond väga hästi läbi saama, aga kui ei klapi, varisevad ja kukuvad asjad paratamatult kokku. Ma ütlen, et kui üks muster ei toimi, pole parata. Seda on üritatud, aga aeg on näidanud, et see ei toimi. Ma ei ole naine, kes lepib kehvemaga, kui on võimalus endale elus rohkem pakkuda. Ei ole mõtet takerduda olukordadesse, kui need ei vii sind elus edasi.
Kuidas sa praegust aega iseloomustaksid?
Ma väga naudin seda aega. Kas või seda, et ma ei ole tööl, olen kodus, olen oma lastele ja iseendale olemas. Käin koeraga väljas kelgutamas, mul on ju kelgukoer! Elan täiesti hetkele, ühes päevas, ma isegi ei mõtle, mida homne toob - sellega ei ole vähimatki muret!
No muidugi on reaalsed asjad, mille pärast muretsen, näiteks ema alati muretseb laste pärast. Aga see on midagi muud.
Naudin eluprotsessi. Nagu näitleja, kellel on erinevad rollid. Minu elus on praegu selline roll - eks elu ongi üks suur näitemäng ju.
Ma tunnen vabanemist! Ühegi materiaalse asjaga ei kompenseeri seda, mis hinges on puudu. Kui sa oled juba selle ära tundnud, saad aru, et hingerahu on üks olulisemaid asju. Seesmine vabadus - see on kõige mõnusam, mis saab olla.
Oled sa kunagi üldse arvanud, et õnn peitub materiaalses heaolus?
Ma ei ole olnud eriti materialistlike eluvaadetega. Loomulikult tuleb materialistlikkus ka ära proovida, et aru saada, et õnn ei peitugi tegelikult selles. Materiaalsete rikkustega kaasneb palju vastutust ja see teeb mõnes mõttes elu keerulisemaks. Tihtipeale näen siiski kõrvalt elu, kus inimesed seovad end seeläbi justkui vanglaga. Et sul on küll toredad pildid siin ja seal, aga sa elad nagu vanglas - siis peab ka see karikas kuhugi maani täis saama, et siis ka sealt ära lähed.
Te elasite Eesti mõistes kena elu. Peres kaks autot, reisid siia-sinna...
Elasime keskmiselt, kahekesi koos saime aeg-ajalt üht-teist lubada. Ei saa öelda, et oleksime rikkad olnud, aga meil olid elus teatud võimalused olemas. Oleneb, mida keegi väärtustab. Minu jaoks oligi see, et saime reisida. Ja lapsed ennekõike - kui oli võimalik, lapsed reisile kaasa! Igale poole ei võimaldanud, aga... Indiasse ei võimaldanud ja Austraaliasse, aga muidu nii palju kui võimalik. Kõik Egiptused ja Kreetad sai käidud lastega koos.
Nii et rahakoti paksus sind ei huvita?
Eelkõige tuleb iseendale ausaks jääda. See aitab ka teiste suhtes ausaks jääda, sest - kaua sa endale valetad? Mingi perioodi valetad, aga siis hakkab see jama korduma, seesama muster, mis ei toimi. Sa ikkagi alateadlikult käid ja otsid ja mõtled, ei ole sisimas rahul ega õnnelik.
Mis mulle Indias meeldis! Tundsin seal seesmist õnnetunnet, olin paljajalu, minu ümber olid lihtsad ja õnnelikud inimesed, kes siiralt naeratasid - ei olnud kurjad ega tulnud sulle kurtma, kui palju neil stressi on! Vastupidi, nad on vabad ja õnnelikud, ja see inspireeris mind. Tunda rahu ja õndsust iseendas!
Mis su peas väärtushinnangute osas veel ümber asetus?
Kas või see, et kui sa ka hüppad tundmatus kohas pea ees vette, sinuga ei juhtu mitte midagi - kui sulle ei ole määratud juhtuma. Ja kõik läheb hästi. Ja sellesse tuleb uskuda - nii lihtne see ongi.
Igal inimesel on sünnipärane võime olla õnnelik. Ta ei pea kannatama. Kui ta tunneb, et ta millegipärast elus kannatab, peab ta lahti mõtlema need asjad, mis on probleemsed, ja tegelema nendega. Igaühel meil on elus oma tee. Teised, kellega läbi käime, lihtsalt peegeldavad meile tagasi meie endi olemust. Sellepärast ei tahagi ma ka palju oma endisest elukaaslasest rääkida, sest et temal on oma tee, omad elu ülesanded ja eksamid, ja minul enda omad - koos liigutud periood sai lihtsalt läbi.
Tulevik sind ei kohuta?
(Naerab.) Ei, ei. Mulle meeldib hüpata tundmatus kohas vette, kuigi seda ei soovitata.
Kuuse all ei taha ju ka keegi lõpetada.
Ma ei teagi kedagi, kes kuuse all elab! Tean, aga mitte Eestis muidugi.
Sinu elu on sinu mõtete tulemus. Kui sa muretsed, siis lood juba sellist negatiivset energiat, millega nõrgestad oma elujõudu.
Mis teie vahel juhtus?
Nende asjadega ei olegi tingimata nii, et midagi konkreetset oleks juhtunud. No midagi juhtub väikeste doosidena kogu aeg ja aegadest ammustest, aga kui neid juhtub juba palju... Siis sa üritad seda mahakukkunud vaasi üles korjata ja lappida, aga ta ei ole enam see - ta kipub jälle kergelt lagunema. Siis tekibki küsimus, kas ma lapin ja vaatan seda vaasi õnnetult edasi või lähen ja teen midagi. Midagi ei juhtu üleöö.
Miks Indrek kohtusse läks, kui teie ühine poeg elab tema juures?
Et kindlustada see, et ta saab lapse hooldusõiguse. Et tal oleks õigus määrata asju. Tal oli ka pseudohirm, et ma viin lapse Indiasse.
Oled nii ettearvamatu tüüp?
(Naerab.) Seda ma kuulsin lastekaitsetöötajalt, kuidas Indrek oli kurtnud, et põgenen Indiasse lastega ära. Mulle on eluaeg meeldinud reisida ja kindlasti lähen ma ka koos lastega reisile, aga temal oli millegipärast hirm, et ma viin lapsed Indiasse! Sellepärast võttis ta kiiresti laste passid, vanema oma andis ta peagi tagasi, aga väiksema poisi passi võttis ta enda kätte ja - võitleb nüüd hirmsasti.
Millist lahendust sa emana näeksid?
No mina loomulikult soovin oma mõlema lapsega koos olla, ja kuna väiksem poiss on mulle seda ka korduvalt maininud, et ka tema tahab elada ema ja vennaga, siis ma ei saa oma laste ootusi alt vedada. Ta teab, et ma kunagi ei lahuta teda isast ja seepärast tunneb end minuga kindlalt. See ei olegi minu mingisugune «et vat nii peab», sest ei ole ka lihtne olla üksi kahe lapsega, aga lapsed on siiski mulle eluaeg kõige tähtsamad olnud. See, et ma olen sunnitud muusikuna kodust eemal, laeval tööd tegema, see on olude sunnil. Ma olen hakkama saanud sellega. Mida tulevik toob, sõltub juba sellest, kuidas olukord laheneb.
Olukord on sulle praegu väga pingeline?
Kindlasti on. Just nimelt väiksema poisi pärast.
Millal on teie esimene istung?
Ma ei tea, aga kuna mul on tema hagi käes, siis ma pean sellele vastuse andma. Mulle määrati riigi poolt advokaat, ja see istung on aja küsimus.
Mida sa suhetes edaspidi otsid?
Hingesugulust. Et oleks inimesega mõnus koos olla. Teine inimene on ju justkui peegli eest ja kui talle otsa vaadates meie enda peegelpilt meile ei meeldi, me ei tunne end hästi, peab olema piisavalt egomaniakk, et tuleb loobuda sellest inimesest - niivõrd tuleb hoolida oma isiklikust õnnest. Ega ma tegelikult ei otsigi mingit suhet. Tunnen rõõmu üksiolemisest. Ja lastest loomulikult!
Oskad sa hingesugulase iseloomuomadusi kirjeldada?
Intelligentsus. Sisemine intelligentsus. Mitte intellektuaalsus, mis omandatakse õpikutest või ülikoolidest, vaid just sisemine intelligentsus. Seda ei saagi mõõta ega võrrelda, see tunnetus peab olema.
Välimus?
See ongi moment, kus välimus ja muud sellised asjad kaovad ära - sul on järsku jube hea olla iseendaga ja see teine inimene sinu kõrval peabki olema nagu sinu teine külg, nagu osa sinust!
(Naerab.) Jaapanlasi ei huvita ju ka enam isegi mitte ennekõike sinu nimi, vaid veregrupp. Sealt loeb palju rohkem välja kui sellest, kellena ja kus inimene töötab. Samas, ainus, mis siin maailmas kindel on, on see, et mitte miski ei ole kindel. Aga kui inimesel on olemas mõistus ja intelligentsus, usk ja kõik muu, millega ennast kindlustada, on ka sotsiaalne staatus ja sissetulek.
Ainus, mille üle mina olen tundnud muret, on see, et ma pole suutnud lastele pakkuda ideaalset perekonda. Vaata, see ongi see, et kui ema ja isa teevad omavahelise suhtega pigem kahju kui head lastele, tuleks hoolikalt mõelda, kas on mõtet sedasi jätkata.
Sa tõesti usud, et on olemas midagi ideaalset või härra Ideaalne?
On, kindlasti on. Jumal ise! Ma olen idealist, selles mõttes, et vikerkaared, ükssarvikud ja... (naerab). Ei, mehe osas ma ei ole idealist, aga kui on võimalik sutsu paremini, võrreldes kehvema variandiga, siis...Ma pole ju isegi ideaalne!
Kuidas sa tead, et on võimalik paremini?
Ma ei teagi! Lihtsalt usun...
Mida annaksid andeks ühele mehele? Milliste tema pahede ja iseloomujoontega lepiksid, kui kõik ülejäänu on üle prahi?
Ma ei tea... No kindlasti ma ei lepi vägivaldse inimesega. Ei lepi alkohoolikuga, ei lepi ebaintelligentse inimesega. Ei lepi inimesega, kes ei pea puhtusest lugu, ei lepi petisega. (Naerab.) Ehk et sisuliselt on mul õigem üksi olla!
Üks sõbranna ütles mulle (teeb moraalijüngri õpetlikku häält), et vaata, naine peabki patja nutma ja kõik ära taluma - viljad tulevad hiljem! Siis on aega neid maitsta! Ma olen kogu aeg mõelnud nendel hetkedel, kui ma seal patja nutsin, et kas see on ikka õige. Ja leidsin, et ei, ei tunne, et see on õige! Ja tõesti olen parem üksi, kui et lepin sellega. Ei ole olemas halvemaid ega paremaid aegu, on vaid hetk, milles elame praegu.
Vägivalda ei ole sa pidanud oma kooselus kannatama?
Ma ei tahaks siinkohal detailidesse laskuda. Siin on seegi moment, et kui inimesed ütlevad, et me oleme koos ka laste pärast, on see suurim vale. Koos ei olda mitte laste pärast, vaid mugavusest. Lihtsalt kardetakse hüpata vette tundmatus kohas, nagu mina seda tegin. Ja see, mida lapsed on pidanud nägema, arvan, ei ole see kõige õigem. Mina püüdsin lahkumineku võimalikult pehmeks teha, võimalikult söödavaks ja talutavaks, et... Tangot aga tantsitakse kahekesi ja paraku minu soovid ei mänginud siin suurt rolli. Me ei oleks kohtus, kui asjad ei oleks halvad.
Vaata, aga miks läheb kodust ära naine, kellel on kõik olemas ja nii hea mees, kes on ka nii hoolitsev laste isa? Miks ta läheb sealt ära? Ta on kas täisidioot või siis ei olnud kõik nii hästi! Olgu öeldud, et mina ei pea ennast täisidioodiks.
Olgu teadmiseks, et ma ei süüdista ka kedagi. Sellel pole mõtet, see ei vii edasi. Kõik teevad vigu ja oluline on õppida ning edasi liikuda!
Sul ei ole hirmu, et sa jääd üksikuks?
Kõik, mis tuleb, peab tulema. Oleks vale öelda, et mul mingeid hirme ei oleks. Kui suudad vaadata elu veidi suuremas plaanis, see on nagu üks mängufilm ja sa oled mingi rolli osatäitja, siis võid ühel hetkel leida, et mida mul tegelikult karta on! Mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Kõik, mis peab juhtuma, see juhtub. Me oleme nagu koolis, kus peame õppima, ja kes ütles, et see õppimine peab lihtne olema? Isegi poksiringis on kõige olulisem ikka ja jälle püsti tõusta, ükskõik, kuidas sind on maha materdatud. Mulle meeldivad väljakutsed, mis ma muud oskan öelda. Kõik algab iseendast!
