«Õnne» seriaalis publiku meelehärmiks lahku pööranud paar ÜLLE LICHTFELDT ja INDREK SAAR on päriselus hoopis salapulmad teinud!
Uudis Rakvere teatri esipaari pulmast lekkis Tallinna ringkondadesse alles aastavahetuse eel. Siis, kui paar ise Londonis jõulunädalat veetis.
Mis veelgi üllatuslikum: kuni selle ajani oli Ülle ja Indreku salapulm püsinud suure saladusena isegi pisikeses Rakveres!
Jõulude eel said Ülle (32) ja Indrek (29) naerda. Üks uuriv ajakirjanik helistanud ja nõudnud Üllelt kinnitust kuuldusele, et nad ei ela enam koos. Ülle ei hakanud siis ka tõestama, et vastupidi, läinud suve lõpust on nende kooselu lausa registreeritud.
Kõrkjate vahel
#p4#Ülle naerab, et ega see meheleminek tulnudki «nii äkitse». Kuus kooselatud aastat katseaega oli ju seljataga. «Lihtsalt, pikaajalise suhte vormistamine!» Samal kuupäeval, 16. augustil abiellusid omal ajal ka Ülle vanemad.
«Sama päev sattus meile täitsa juhuslikult. Sõitsime Saaremaale puhkama, teadmata, millal meid ette võetakse.»
Paaripanek toimetati Kuressaare linnast väljas, mere ääres. Lähimate sõprade ringis. 11aastane tütar Barbara sai proovida lilleneiu rolli. Paaripanija tuli kõrkjate vahele kohale, ei mingit kirikut. «Selleni tuleb veel kasvada,» arvab Ülle.#p2#
Nagu õigetel diivadel kombeks, on käesolev Üllelegi juba kolmas abielu. «Mõtled selle ka jälle kirja panna või?! Need eelmised olen ma ammu unustanud, tõmmanud risti peale vanadele asjadele!» Indrek on abiellumise alal debütant.
Õige pulmareis ootab järgmist suve. Kuhu, selle jätab Ülle saladuseks. Nüüd, aasta lõpul Londonis sõpradel külas oldud nädalat nimetab Ülle parimaks jõulukingiks. «Saime oma perega kolmekesi koos olla.»
Hispaanlasega hommikuni
Londonis veendus Ülle, et ei jää eestlased midagi oma temperamendilt väljamaalastele alla. Ühel õhtul oli koos rahvusvaheline seltskond: «Üks hispaanlane, üks kurdi rahvusest ja üks mustanahaline neiu… Ja eestlane suutis ikkagi oma lauludega «Põgene vaba ja laps» ja «Kui Kungla rahvas» näidata, kuidas meie rahvas pidutseda oskab!»
Oma leivanumbrit, vene laulu, ei jõudnudki Ülle seekord üles võtta. Keevavereliste publik oli juba enne seda jahmunud. Hispaanlasega vehkis Ülle hommikuni salsat tantsida. «Öelgu siis veel, et eestlane on tuim!» naerab Ülle.
Mida eesti mees Saar hommikuni tegi, jätab Ülle enda teada.
London oli nagu klantspiltidelt nähtud — punaste telefoniputkade ja kahekordsete bussidega. Kõige enam vastas Ülle ettekujutusele vanast heast Inglismaast Windsor: «Tõeline Inglismaa, mida mina ette kujutasin: puhas pisike väike linnake, armsate kohvipoekestega, kuninganna kadunud ema lossiga mäeharjal…»
Londoni kuulsad ööklubid jättis Ülle vahele: «Indrek käis, mina ei jaksanud!» Programm seati ennekõike Barbara järgi. «Vaatasime muusikali Lyon King, käisime kolmemõõtmelises kinos ja jalutasime «Diana jälgedel» — pargis, kus printsess armastas käia.»
Hiiglaslikus Briti muuseumis jõudis Ülle läbi kapata «oma lemmikosakonna Egiptuse ja tüki Idamaad».
Neljakorruseline muusikapood võttis aga päris sassi: «Arvasin teadvat, mida ma sealt tahan: salsa- ja reggaemuusikat, mida Eestist ei saa. Seal oli seda aga nii palju, et ei osanud valida. Haarasin siis lihtsalt kogumikke.»
Jõuluõhtu möödus sõpradega nende Londoni kesklinna majas. «Esimesed jõulud, kus ma ei olnud oma vanematega — eks see korraks võttis kurvaks.»
Koju helistades kuulis Ülle, et Eestis oli paarkümmend kraadi külma. Seal oli 15 kraadi sooja. Tagasisõidu päeval ladistas vihma. «Lennukisse istudes olime läbimärjad. Kui Tallinnas oma niiskete riietega õue astusime, jäätusid need hoobilt.»
Möll Haapsalus
Urmas Oti telemissaks 30. detsembriks koju teleka ette jõudnud, võtsid Ülle ja Indrek vana-aastaõhtuks suuna Haapsallu. Aasta 2003 tiksus ette sanatooriumi «Laine» laval, laulu Happy New Year esitades. Rakvere Teatri liba-ABBA (lisaks Üllele-Indrekule Marika Vaarik ja Toomas Suuman) järgi möllas sel sõpruskonna peol ligi nelisada inimest.
Ülle ei tee saladust, et aastavahetus on näitlejaile magusaim haltuuraaeg. Haapsalu pakkumises olid aga n-ö töö ja lõbu koos: «Sõbrad kutsusid, ühendasime meeldiva kasulikuga.» Pidu peeti 1970ndate vaimus, ajendatuna filmist Boogie Nights, mis on
Ülle suuri lemmikuid.
«Üks viimase aja vägevamaid pidusid!» kiidab Ülle. Muljeid Rakveres taevasse lennutatud Eesti selle aasta vägevaimast ilutulestikust kuulsid nad kodus Barbaralt alles järgmisel ööl.
Vägev aasta
#p3#Varakevadel ostis Ülle Lahemaale talu, suvel läks mehele, sügisel sai Kroonika lugejailt aasta seksikaima tiitli… Aasta vahetus sellise kapakuga, et uuelt aastalt pole Ülle jõudnud mõttes veel midagi soovida. «Ikka huvitavat tööd, mida see näitleja muud tahab,» ütleb ta ainult.
Kohe tuleb Rakvere teatris välja «Täismäng». Inglaste filmi Full Monty järgi tuntud halenaljakas loos töötutest väikelinna meestest, kes üritavad stripparitena peret toita, mängib Ülle ühe õnnetukese naist.
#p5v#Teatridirektorist pereisa Indrek Saart kuri saatus õnneks ei ähvarda. Vastupidi, senistele ametitele lisandus sügisest Rakvere volikogu aseesimehe post, ees ootavad märtsivalimised… Indrek on Lääne-Virumaal Mõõdukate kolmas number.
Ka «Õnne» seriaal läheb Ülle ja Indreku jaoks edasi. Ülle naerab: «Seal oleme, jah, momendil lahus.» Kas lõplikult? «On ikka vist lootust,» ohkab Ülle. «Vähemalt Are loodab.»
