EVE KIVI tähistas kuuekümne viiendat sünnipäeva vannivahuse aktifotoseeriaga Kroonika veergudel! Pärast seda käis Eve ära džunglistaari mudavõistlusel, konkurentideks need, kes talle vanuse poolest lasteks ja lastelasteks sobiksid…
Eve on nähtus ja Eesti visiitkaart (nõuka) kuuendikplaneedil, nagu Georg Ots ja Urmas Ott. Pole ime, et Eve reisis läbi kogu maailma, siis kui lihtsurelikele piirid kinni olid. Väljavalitu pääses raudse eesriide taha. Suurel Nõukogudemaal oli Eve Kivi esimene eesti filminäitleja, kes mängis-kandis välja ka lääne mõistes filmidiiva rolli.
Asi polnud kaunis blondis väljanägemises. Eve tegi ka käitumises suur-vene diivadele silmad ette. Ta käis riides ja nägi välja. Oskas end välja sättida ja võluvalt välja mängida. Valdas flirdikunsti, ei võtnud end täis ega hakanud räuskama Nõukogude kodanikule poliitiliselt ebasobivat juttu nagu Vene nonnamordjukovad. Meeste äravõlumises annab Eve tänagi silmad ette endast kaks-kolm korda noorematele näitlejannadele.
Napsupudeliga telesaates Veerand sajandit tagasi tehti Nõukogude ever-green staarile Ljudmilla Gurtšenkole mängufilm «Tema nooruse retsept»… Kes vähegi on Vene telekanalitelt vaadanud saateid Nõukogude diivade elusaatustest, on saanud šoki Ameerika moodi kokkutraageldatud nägudest. Eve on seitsmekümneselt tüdruk ilma välisabita! Miljonit väärt reklaaminägu tervislikele eluviisidele!
#end#
Kauaks jätkus rahval kõneainet, kui Eve Urmas Oti saates ridikülist minikonjakipudeli välja otsis ja sellest sõõmu rüüpas. «Lausa pudeliga kotis kaasas!» tänitasid kadedad suguõed.
Need, kes Eve tundsid, teavad, et nii ongi — Evel on oma peenike mark kaasas. Lonks, et silm säraks, ei enam!
Eve näitel saab uskuda vormi ja sisu ühtsust: inimene näeb välja parasjagu nii noor või vana, kui noorelt-vanalt ta mõtleb. Eve nooruse retsept: ta pole endale raskeid mõtteid ligi lasknud.
Ema saatis ukse taha
Ajakirjanikuna alustades kuulsin Eve kolleegidelt-tuttavatelt, et glamuurse fassaadi taga on tegelikult Evelgi vedada üsna tavaline eesti naise elu. Pealt viiekümneselt elas Eve küll suures kuuetoalises korteris. Kuid tema majandada olid nii ema, nooremad õde-vend, kui ka noorelt lapse saanud poja Fredi pere. Nii et glamuurist vabadel tundidel käis Eve, korv käes, seene- ja marjametsas ning keetis suurperele talvevarusid.
Kunagi pakkusin Evele, et teeks õige sellest loo. Muidu teatakse, et Eve Kivi elab ainult maasikavahus, ikka ainult Dean Reed ja Robert de Niro… Eve noogutas: «Jah, võiks küll — selliseid truustoorisid oskad ainult sina meil kirjutada…» Kuni ma kiituses sulasin, pööras Eve aga teemat: «Aga tead sa, keda ma Odessas filmifestivalil üle aastate nägin…» Ja Eve vadistas õnnelikult jälle oma ühest vanast kuulsast austajast…
Kui ma nüüd, Eve suure sünnipäeva eel oma ettepanekut kordasin, kostis diiva elutargalt: «Kas ongi mõtet oma nõrkusi rahva ette laotada? Seda rohkem hakatakse meil kividega loopima.»
Last but not least, üks Eve sünnipäevakülaliselt kuuldud legend. Sellest ajast, kui Eve ema jalad olid juba ammu tütre «laua all», aga… viiekümneselt armus tütar Eve endast paarkümmend aastat nooremasse austajasse. Mees koliski Eve korterisse, aga noorte õnn ei saanud kesta kaua. Eve emale ei meeldinud (võõra) mehe lõhn tualetis. Ja noorpaar koliski välja, käis külakorda sõprade kortereid pidi. Sest oli küll juba perestroika aeg, aga Tallinna hotellidesse tallinlastel asja polnud…
Erinevalt oma eakaalasest Brigitte Bardot’st ja Catherine Deneuve’ist oli Eve näitlejasaatuseks mängida „lääne litse” nõukogude filmis. Usutavasti on Evet ennast kõige rohkem „Viimse reliikvia” nunn Ursula rollis: abivalmis, ikka-olen-rõõmus-tegutsejat.
