Jaagupi teenetemärk on kindlasti suur tunnustus kogu Eesti rokkmuusikale, eriti ajal, kus kogu muusikatööstus kolib intiimsetelt kontsertlavadelt internetti.

"Ma arvan, et need lapsed käivadki suvel festivalidel meid vaatamas ja näevad, et laval ei olegi mälupulk – et päriselt ka mängitakse pilli, joostakse mööda lava ringi ja higi lendab. Youtube näitab tänapäeval igasuguseid asju, aga kui sa neid päriselt näed, siis on see ehe," rääkis Jaagup Õhtulehele mõned nädalad tagasi.

Jaagup tõdes eelmisel aastal Kroonikale antud intervjuus, et tema perekond alguses ei tajunud väga, millega ta tegeleb. "Eks alguses, kui oma teed astuma hakkasin ja esimeste kassettidega ja seejärel plaadiga meeletu populaarsus tuli, tajusin, et ega mu suguvõsa ikka väga aru ei saa, millega ma täpselt tegelen," kirjeldas ta.

Jaagup on aga rokkar, kes võtab oma muusikat hingega. "Eks inimesena olen ikka muutunud ja küpsenud, aga laval olen ma ikka see, kes olen. Terminaatori saladus ongi see, et me teeme oma muusikat metsiku jõuga. Alati gaas põhjas! Allahindlust ei ole. Ka neil kordadel, kui näiteks saalis on vähem rahvast. Kogu karjääri jooksul on meil ära jäänud vaid üks kontsert. Siis kui bassimehel oli nii hull kõhuviirus, et ta ei seisnud isegi püsti. Ma ise olen andnud kontserti 39,5kraadise palavikuga."