Esimene eestlane Londoni Kuninglikus Ooperis! Kes oleks seda uskunud, kui MONIKA-EVELIN LIIV plikatirtsuna kodus Valgre laule kõõrutas, vend kitarril saatmas.
Rampväsinuna vajub Monika-Evelin (27) oma Helsingi-kodus voodile, mähkunud rahulolusse. Paremat jõulukinki ei oleks ta endale tahta osanud — koht kaheaastases Londoni Kuningliku Ooperimaja lauljate koolitusprogrammis. Uskumatu! Kuidas on võimalik, et ta arvati 800 kandideerinud lauljast kuue parema hulka?!
Programmis osalejad saavad võimaluse laulda juba arvestatavaid rolle. Maailmatasemel ooperikoolitus on tulevaste diivade kasvulava, kust suurtel ooperiteatritel on hõlbus endale uusi tähti napsata. Monikale on juba teada, et ta debüteerib Flora rollis Verdi ooperis «La Traviata». Lisaks metsosopran Monika-Evelinile pääses sügisel alustavasse programmi kaks lõuna-aafriklast, üks leedulane, austraallane ja korealane. Ei suitsule,
ei alkoholile! Ooperiaariate esitamine nõuab lauljalt seitse nahka: ühe rolli ettevalmistamiseks kulub aasta. Tuleb endale selgeks teha sõnade tähendus, need mõtestada, leida parim viis emotsioonide esitamiseks. «Minu pill on minu sees,» seletab Monika-Evelin. «Pean endale kõik sisse laulma, kõik nagu kompuutrisse jäädvustama. Kui sa endast muusikale sadat protsenti ei anna, siis seda ei ole võimalik teha.» Tuleb end varakult konkurentsisõelale suruda.
Klassikalise muusika rindel käibib arvamine, et kui kolmekümnendaks eluaastaks pole edu maitsnud, siis jääb see tulemata! Samas võib liigne harjutamine häälele karuteene teha. Nädalas peab olema vähemalt üks päev, mil lauluviisi ei veereta. Hõbekõrid peavad hoiduma alkoholist, ka sigaretti ei tohi suunurka sättida. Kui hääl hakkab järele andma, tuleb hoobilt haarata mee ja sidruni järele. Kurku kuristatakse näiteks soolveega. Praegu laulab Monika-Evelin Soome Rahvusooperi kooris, kuhu ta kolme aasta taguse konkursiga pääses. Naine räägib, et tema muusikatunnetust on palju avardanud kooselu Helsingi Rahvusooperi pianistiga. Tõsi, koduseinte vahel ei harjutata.
«Kui vaba päev on, tahaks lihtsalt rahulikult kodus olla.» Mida elukaaslane arvab sellest, et armastatu sõidab mitmeks aastaks kaugele ära? Lauljatar ütleb, et kuna muusika on mõlema elu kandetelg, lasevad nad porisemata teineteisel unistusi jahtida. Ja lennupileteid jaksab ikka vahetevahel osta! Varaküps laulja Tõrva tüdruk Monika-Evelin mäletab, kuidas ta plikana piidles televiisorist Anu Kaalu. Nii uhked kleidid! Huvi klassikalise muusika vastu tärkas neius, kui tema vend Roland Liiv astus Georg Otsa nimelisse muusikakooli. Mürsikupõlv seljataha jäetud, murdis kuueteistaastane Monika-E
Evelin end konkursikadalipust läbi. Piiga oli ka ise üllatunud, et ta Otsa kooli vastu võeti, sest seal on tavaks tudeerima lasta juba täiskasvanuikka jõudnud talendid. Et oma lauljakarjääri vundamendile telliseid laduda, suundus ta pärast õpingute lõpetamist Eestis Leedu Muusikaakadeemiasse. Sealne haridustee aga näris liigselt finantse, mistõttu tütarlaps valis edasised tasuta õpingud kodumaises muusikaakadeemias. Kuigi Monika-Evelin sammub ooperiilma suisa seitsmepenikoormasaabastega, lööb teda vähemalt korra aastas jalust tüdimus. Siis on kätte jõudnud aeg põrutada Lõuna-Eestisse linnulaulu kuulama.
