Suurärimees Viktor Siilatsi New Yorgis elav poeg Keith Siilats on oma lennundushobisse paigutanud miljoneid kroone ega kavatse «raha-tuulutamist» niipea lõpetada…
Keith (31) on kümme aastat New Yorgis elanud. Investeeringute vahendamisega tegelevale noormehele kuulub Manhattanil East Village rajoonis kena maja ning ta tegeleb hobi korras kitesurfingu ja lendamisega. Sel sügisel võttis Keith ette lennureisi läbi 26 Euroopa riigi õilsa eesmärgiga teavitada inimesi haigusest nimega sclerosis multiplex.
Mis elu sa Ameerikas elad?
Kuna olen New Yorgis juba kümme aastat elanud, siis proovin võimalikult palju mööda USAd ringi lennata.
{poolik}
Kui tihedalt sa sealsete eestlastega suhtled?
Enamik eestlasi, kes 90ndatel USAsse tulid, on välja saadetud või neil on H1B viisa läbi saanud ja nad on ise koju läinud. USAs on elamisloa saamine hirmkeeruline. H1B aga kestab maksimum kuus aastat. Kindlasti on siia palju noori ka juurde tulnud, nii et võtke minuga ühendust.
Sa oled öelnud, et sul puudub oskus inimestega
suhelda. Miks?
Ma olen rohkem programmeerija kui müügiinimene. USAs lööb see eriti kõvasti välja.
Kes on su sõbrad?
Näiteks Andy (Andrei Floroiu – L.K.), kellega koos me selle heategevusliku lennureisi ette võtsime. Ta on pärit Rumeeniast, kah programmeerija ja piloot. Andy on kogu ettevõtmise finantseerija.
Millised on su suhted New Yorgi kireva ööeluga?
Väga tihedad. Käime sõpradega väljas, tutvustan külalistele linna… Kuna New York ei maga kunagi, siis võib pidutseda ükskõik millisel nädalapäeval.
Millele kõige rohkem raha kulub?
Ma proovin võimalikult kokkuhoidlikult elada. Ainuke suur väljaminek on lennukikütus.
Kui tihti sa Eestis käid?
Paar korda aastas. Mul on Hiiumaal üks hea sõbranna — minu ja tema vanemate külastamine on mu prioriteet.
Millised on su suhted vanematega?
Mul on nendega väga hästi läinud. Hindan väga nende nõuandeid.
Kuidas sa lendamiseni jõudsid?
Hakkasin lendama 2006. aastal. Mul oli juba väiksena plaan, et kahekümneselt olen saanud magistrikraadi ja kahekümne viieselt on mul miljon dollarit, mille eest ostan lennuki ja reisin sellega ümber maailma. Miljonist dollarist ei piisa lennuki pidamiseks, seega õppisin ka lennuinstruktoriks. Jetiga lendamiseks on vaja vähemalt tuhat lennutundi, mis ma selle suvega ka täis sain.
Mu hobile aitas kaasa ülemaailmne finantskriis. Lennuk, mis maksis 2007. aastal pool miljonit dollarit, maksab praegu sada tuhat dollarit. Näiteks lennuk Cessna 340, millega me Euroopa tuuri teeme, maksis kaks miljonit Eesti krooni. Aga selle ostis sõber Andy.
Milline lennuk sul on?
Mul on Cessna 310. See on valmistatud 1972. aastal, suudab tõusta 4000 meetri kõrgusele ja arendab kiirust 350 km/h. Sellega lendab ilma vahepeatusteta Tallinnast Londonisse kuue tunniga.
Andy Cessna 340-l on rõhustatud kabiin ja turbomootorid ning kiiruseks kuni 480 km/h. Kuna kütus on Euroopas kallis, siis lendame 360ga. Sel juhul on kütusekulu 90 liitrit tunnis.
Ma käisin hiljuti Cessna tehases Citation Jet-e testimas. Tahaks kamba peale ühe sellise Eestisse osta. Nende hind on miljoni dollari peale langenud ning hooldus- ja kütusekulu pole ka midagi ületamatut. Sellega saaks kuus inimest 30 000 krooni eest Londonisse lennutada.
Milliseid reise oled veel ette võtnud?
Ma käin umbes kord kuus Kariibi saartel. Praeguse reisi kava on üleval internetilehel www.flyms.org. See on seni mu kõige pikem lennureis.
Kirjelda mõnda ohtlikku juhtumit või põnevat seiklust seoses lendamisega?
Tegelikult juhtub seal üleval kogu aeg midagi. Enamasti on tegemist piloodi veaga. Näiteks maandud valel lennuväljal või vajutad mingit valet nuppu. Ma lendan viimasel ajal kahemootoriliste lennukitega. Seal on kõiki süsteeme kaks-kolm, nii et kui üks katki läheb, siis saab rahulikult sihtpunkti lennata.
Viimane naljakam juhtum oli siis, kui üks reisija 4000 meetri kõrgusel Bahama kohal avariiväljapääsu avas. Kõik lõppes siiski õnnelikult ja keegi viga ei saanud. Eluohtlikke olukordi pole mul siiani veel olnud. Peamine kimbutaja on ilm, mis paneb lennuki vahel hoogsalt rappuma.
Sa oled seotud liikumisega Fly for MS, mille eesmärgiks on teavitada inimesi noori tabavast raskest haigusest sclerosis multiplex. On see su esimene heategevuslik projekt?
Ma olen proovinud mitut erinevat heategevuslikku projekti, kuid ükski neist pole eriti käima läinud. Näiteks viimati oli mul idee anda keskkoolidesse veebikaameratega varustatud sülearvutid, et tunnid üles võtta ja need Youtube’i üles laadida.
See projekt on üleval aadressil www.otsi.ee, aga ükski õpetaja pole siiani veel nõus olnud.
Mida soovitad eestlastele, kes lähevad Ameerikasse õnne otsima?
Asutage esimese asjana internetilehekülje www.amerilawyer.com abil oma firma. Seejärel lugege läbi USA ja Eesti vaheline topeltmaksustamise leping ja vaadake aadressilt www.uscis.gov H1B vormi täitmise juhiseid. USA on väga ettevõtlussõbralik riik, aga mitte eriti töötajasõbralik, seega on Goldman Sachs’s töötamise asemel tunduvalt lõbusam oma firmat nikerdada.
