Viktor Vassiljev: "Suured otsused võeti vastu aastate eest, kui me sirge seljaga Euroopa Liidu orjusesse marssisime"

„Labidamees kaevab kraavi – labidas on tema tööriist. Minu tööriist on keel, mis pole labidast väiksem ja käib üpris kiiresti,“ ütleb poliitik, endine geriaater Viktor Vassiljev. Doktor lisab, et tema „tööriist“ pillub nii pärleid kui ehtsat sõnnikut...

Kui tihti te oma öeldud sõnu kahetsete?

Kahetsen? Mispärast? Ma ei räägi iial mitte midagi mõtlematut. Räägin küllaltki kiiresti, kuid kõik, mida ütlen, on läbimõeldud. Mitte midagi, mida sa elus teed, ei tohiks kahetseda – mis tehtud, see tehtud ja mis öeldud, see öeldud. Kui midagi on läinud halvasti, tuleb see parandada. Ja kui ka midagi valesti on öeldud, siis pole hullu – ilma hea sõnnikuta ei kasva isegi kartul mitte!

Olete julgelt arvamust avaldanud nii tumedanahaliste kohta kui naiste kohta, kes vastutustundetute meestega lapsi saavad.

Tumedanahaliste kohta ei meenu, et ma midagi teravat oleksin öelnud. Mul on nii mõnigi neegrist sõber ja neeger, muide, pole üldse halb sõna. See on eestikeelne sõna, mis ütleb täpselt, kellega tegemist. Mulle näib, et inimesed otsivad intriigi igast asjast. Kõigest, millest võimalik, haaratakse kinni. Nalja on visatud aastasadu. Anekdoodid eestlasest, venelasest, sakslasest ja blondiinidest on meile kõigile tuttavad ning keegi ei solvu.

Kui üks teie kolmest pojast tumedanahalise naise koju tooks, siis te kulmu ei kortsutaks?

Kui on kena, aga natuke pesemata, siis tühja kah – las ta siis olla! Kui ta on aga must ja loll, vot siis viskaks küll uksest välja. Ilma naljata rääkides – nahavärv on ju lihtsalt üks tunnuseid. Nii nagu on erinevaid juukse- ja silmavärve, on ka erineva nahatooniga inimesi. Sel moel kedagi gruppidesse jagada pole võimalik. Samahästi võime ju küsida, et kes see eestlane selline on. Oleme keeleline ja kultuuriline, mitte geneetiline mõiste. Mina näiteks olen geneetiliselt 75% venelane, 25% eestlane, kuid olen kasvanud üles siinses kultuuriruumis ja pean end eestlaseks.