Voldemar Lindströmi sõnul lasti Urmas Ott lahti, Toomas Lepp ütleb aga, et Ott lahkus omal tahtel. Veelgi enam — Toomas Lepa sulest ilmus täna artikkel, milles nimetab saates lahti rullunud tema ja Oti vahelist konflikti väljamõeldiseks.

“Kuna minu kabineti uks oli Lepa uksega vastastikku ja tavaliselt olid need lahti, oli kõik kuulda. Urmas läks 2. juulil Lepa juurde järgmise hooaja plaanide ja eelarvega. Tookord oli soov, et igasuguse ideega esitataks ka kalkulatsioon, kui palju see maksab,” meenutas Lindström. “Me olime seda eelmisel õhtul just detailselt arutanud ja Urmas tõstis muidugi kõik summad kahekordseks. Ütlesin, et need ei ole reaalsed ja nii kui Lepp seda kuulis, siis algas kõvendatult vestlus, mis lõppes sellega, et kirjuta avaldus ja toimi sedasi. Urmas tuli minu kabinetti, võttis valge lehe ja kirjutaski avalduse,” rääkis toonane ETV tootmisjuht Voldemar Lindström aasta esimesel päeval eetrisse läinud intervjuus.

“Lindström väitis saates, et tema kabinet olevat olnud minu oma vastas ja ta olevat kuulnud, kuidas mina Otilt olevat nõudnud lahkumisavaldust. Kahjuks Lindström eksib. Ta kas ei mäleta või teeb seda tahtlikult,” vaidleb Toomas Lepp aga vastu. “Lindströmi kabinet EI OLNUD minu kabineti vastas (see oli seal Hagi Šeini juhiksoleku aegadel), nii et Lindström ei saanud midagi kuulda ja ei olnudki midagi kuulda. Ilmselt mäletab ta varasemaid aegu.”

Voldemar Lindström jääb Publikuga vesteldes aga endale kindlaks: “Sellel ajal istus tema tõepoolest minu kabineti vastas ja kui uksed olid lahti, siis oli kuulda, mida peadirektor kõneles. Seal oli kahe kabineti vahel sekretäri ruum, muud ei midagi. Mina olin ühel pool sekretäri ja tema teisel pool.”

“Lepp võib asja serveerida, kuidas tahab, kuid faktid ja tegelikkus on midagi muud. Teades tema karakterit, siis mind on ta paar-kolm korda lubanud koondada ja meie tehnikatalituse juht Leiger Põldmaa sai sellest isegi peaaegu infarkti. Isegi tema abikaasa ütleb, et Leigeri surmas on süüdi Lepp,” lausub Lindström.

“Lepaga võime me vist vaielda elu lõpuni,” ütleb ta muheledes. “Ta on alati olnud teravmeelne. Ta lasi pidevalt inimesi lahti ja võttis tööle tagasi, mida ei saa kõike muidugi dokumentaalselt tõestada. Kui oli vaja midagi dokumentaalselt tõestada, siis ta võttis kõigepealt allkirjaõigused kõikidelt peatoimetajatelt ära. Tema ja finantsjuhi allkiri oli kõikidel maksetel — vahepeal oli see õigus antud peatoimetajatele ning neile anti raha ja nemad vastutasid. Selle tulemusena oli siis poole aasta pärast Eesti Televisiooni võlg 41 miljonit ja see kasvas kuni 70 miljonini.”