Advokaat süüdistab Lusti ebaeetilises käitumises: kas preili üritab avalikkusega manipuleerida?

Katrin Lusti autorisaate "Kuuuurija" kaubamärki Euroopa Liidu tasandil registreerida sooviv advokaat kinnitab endiselt, et tema tegevus ei ole pahatahtlik ja süüdistab ebaeetilisuses Katrin Lusti.

Greinoman ei tea, mis on "Kuuuurija"

Maksim Greinoman väidab Kroonikale, et tema ei olnud saate "Kuuuurija" olemasolust enne kaubamärgi registreerimise alustamist 2018. mais teadlik. Veelgi süüdistab ta Lusti selles, et ajakirjanik tegi vaidlusest oma saate uue hooaja turunduskampaania.

"Preili Lust ju kõndis oma kaameraga meie büroosse sisse ning korraldas igati õiguspärasest kaubamärgi registreerimise taotlusest oma saate uue hooaja turunduskampaania. Ma tõesti ei vaata televiisorit ning tõttöelda jääb mulle arusaamatuks, miks preili Lust on nii veendunud, et kõik peavad tema saadet teadma. Internetis saab oma aega sisustada palju huvitavamalt, kui teleka ees," kirjutab Greinoman.

Katrin Lust peab süüdistust, nagu tema teeks seda kõike turunduskampaania raames, naeruväärseks. "Tema kulutas selle taotluse jaoks umbes 2500 eurot, mina ja TV3 oleme kulutanud tuhandetes rohkem, kuna vaidlustamine on taotluse esitamisest palju kallim. Öelda, et see on turunduskampaania – see on igati väär. Rahakulu ja tülikuse, mida see n-ö kaaperdamine tekitanud on – seda on raske sõnadesse panna.

Kes on käitunud ebaeetiliselt?

Greinomani sõnul ei saa tema käitumine kindlasti olla ebaeetiline, kuna juriidiliselt on kõik korrektne. "Kui on soov mingit kaubamärki registreerida ning seda kaubamärki ei ole varem registreeritud, on tegemist täiesti õiguspärase käitumisega, mis ei saa seetõttu olla ka kuidagi ebaeetiline."

"Kui üldse otsida kuskilt ebaeetilisust, siis võib mõelda, kuidas hinnata seda, et keegi peab enda omaks kaubamärki, mida ta kunagi ise registreerinud ja mille eest ta lõivu tasunud pole. Võib-olla on praegu asjakohasem arutleda pigem selle üle, kas preili Lust oma suuri kasumeid teeniva produktsioonifirma juhina püüab nüüd ebaeetiliselt avalikkusega manipuleerida?" põrutab Greinoman.

Lust räägib, et selline süüdistus on alusetu ja pahatahtlik. Advokatuurile on edastatud kaebus ja oktoobris toimub istung, kus arutatakse, kas Maksim Greinomani käitumine on olnud eetiline. "Eesti Advokatuuril on ka oma eetikakoodeks, minu arvates on Greinoman eksinud paljude punktide vastu. Kas selline inimene tohib olla adokaat või mitte," arutleb Lust Kroonikaga vesteldes.

Kes hakkab maksma?

Greinoman ei vasta otseselt küsimusele, et kas tal on plaanis Lustilt ja telekanalilt kaubamärgi kasutamise eest raha nõudma hakata. "Hetkel ei ole Kuuuurija kaubamärgi registreerimise taotluse osas veel otsust langetatud. Juhul saab õiguse selle kaubamärgi kasutamiseks, saame selle küsimuse juurde tagasi tulla."

Lust kinnitab, et ta on saanud Greinomanilt kirju, kus advokaat lubab eduka kaubamärgi registreerimise korral hakata tagantjärgi tasusid nõudma. "Tegemist on väljapressimisega," tõdeb "Kuuuurija" autor.

"Ta on mulle juba saatnud kirju, kus nõuab minult autoritasu selle eest, kui temaga intervjuud tegin," imestab Lust.

Mida tehakse "Kuuuurija" kaubamärgiga?

Greinoman kirjutab, et kaubamärgi registreerimise taotlus on sisse antud kolmes klassis ning telesaateid sisaldab neist ainult üks. "Ülejäänud klassifikatsioonid puudutavad veel kõikvõimalikke reklaamiteenuseid, arvamusküsitlusi, ajakirju… plakatite ja müürilehtedeni välja ning seda üle kogu Euroopa. Nii et kitsalt seose tõmbamine ühe pisikese Euroopa riigi ühe telekanali ühe saatega on… ütleme, mania grandiosa. Äriplaani koostamisega tegelevad teised inimesed ja ma saan kinnitada, et avalikkust ootab suur üllatus."

Lust sõnab, et kuna Greinoman ilmselgelt ei tegele äritegevusega, siis on tema taga salajased isikud. "Me ei tea, mis on selle kliendi nimi. See jällegi on üks koht, tuleb üks advokaat, kelle varjus tegutseb klient. Ta on nagu tankist seal ees. Vaevalt Greinoman 2500 eurot oma taskust maksis."

Mis saab edasi?

Juhul, kui Greinomani taotlus Euroopa Liidu tasandil ära registreeritakse, peab mees Lusti sõnul selle kasutamist keelama läbi Eesti kohtusüsteemi. "Siin on seda palju lihtsam teha. See on pahatahtlik tegevus. "Kuuuurija" on Eestis üldtuntud kaubamärk, mis peaks andma meile võimaluse õiglus jalule seada."

"Oleme arutanud, et kui see asi läheb nii suureks, et tuleb juurde maksta, siis jumal temaga, ega kaubamärk ei ole see saade. Sisu toodan mina," tõdeb Lust.

Advokaadid "kaaperdavad" kaubamärke

Järgmise nädala "Kuuuurija" käsitleb just kaubamärkide registreerimist advokaatide poolt. Lusti sõnul on tegevus võrreldav 90ndate katusepakkumisega, ainult pättide asemel peedistavad kodanikke advokaadid.

"Üks väga tuntud Eesti ärimees on sattunud sarnase n-ö kaaperdamise ohvriks, kus üritatakse kaaperdada kahte tema hotelli nime. Samuti ühe advokaadibüroo poolt. Ka tema on pöördunud Eesti Advokatuuri poole," lisab Lust.

"Tuntud kaubamärke ei kaapreda enam pätid tänavalt, vaid vandeadvokaadid. See on selle loo küsimus, kas neile on selline käitumine ikka kohane?"