Antiigiraport: Eesti kunst ja puruks pommitatud Düsseldorf

Milline võib olla seos 70 aastat tagasi purustatud Saksamaa linna ja eesti kunsti vahel? Mart Sanderi iganädalane TV3 Seitsmeste Uudiste ajaloolõik „Antiigiraport“ jutustab põneva ja dramaatilise loo, mis räägib sellest, kuidas neljapäeval 70 aastat tagasi Ameerika ja Inglise pommirünnakus hävinud Düsseldorfis hävis ka ühe suure Eestist pärit kunstniku elutöö – kunstniku, kelle sünnist selsamal neljapäeval möödus 175 aastat.

Düsseldorfi nimetatakse sageli üheks Euroopa ilusamaks linnaks. Siin on kõrvuti huvitavas sümbioosis vana ja uus. Lisaks varjulistele tänavakohvikutele ja maalilistele parkidele on Düsseldorf ka kallitele kaubamärkidele orienteeritud shoplemise paradiis. Siin asub ka tunnustatud kunstiakadeemia, mis oma kõrge maine eest on tänu võlgu kolmele Eestimaa mehele. Sellest aga pisut hiljem.

Kuid imeline vanalinn oma kirikute ja lossikestega on kivi kivi haaval üles ehitatud. 1943.aasta juunis pommitasid USA ja Inglise lennukid suure osa linnast maatasa.

Ka Düsseldorfi rahukirik on varemetest üles ehitatud. Täna madala torniga kirik oli kunagi kuulus oma sihvaka torni poolest – ning oma erakordsete freskode pooles, mille autoriks oli taaskord Eestimaa mees. Kunstnik, kelle sünnist 13. juunil, Düsseldorfi pommitamise 70. aastapäeval, möödus 175 aastat.

VAATA VIDEOT:

Eduard von Gebhardti lugu

Eduard von Gebhardt sündis 1838.aasta 13. juunil Järva-Jaani kirikuõpetaja pojana ning Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja pojapojana. Joonistusandega noormees visandas tihti värvikaid porteid Eesti talurahvast. Enne teda ei olnud keegi eestlast nii vahetu realismiga kujutanud. 16-aastaselt läks Eduard õppima Peterburgi Kunstiakadeemiasse, 22aastaselt siirdus noormees aga Düsseldorfi kunstiakadeemiasse, kus temast juba 35-aastaselt sai professor. Peagi liitusid temaga veel kaks Eestist pärit kunstnikku: maastikumaalide meister Eugen Dücker ning Gregor von Bochmann, kelle Eesti külaelu ainelised teosed on unikaalseks ajaloodokumendiks meie esivanemate elust.

Need kolm meest tõstsid Düsseldorfi kunstiakadeemia maailma juhtivate kunstiõppeasutuste esirinda. Gebhardist sai viljakas ajaloolise ja religioosse maali reformaator. Tema teosed olid sageli inspireeritud vanadest Hollandi ja Saksa meistritest, kuid teostatud on nad ekspressiivse kire ja tulisusega. Värvikate inimtüüpide maalimises ei olnud tal vastast: ta tõi ka piibliaja inimesed vaatajani kui lihast ja luust olendid, kellega on lihtne samastuda.

Elutöö

1899.aastal valminud Düsseldorfi rahukiriku kaunistas Gebhardt hiigelsuurte freskodega, mis katsid terve kiriku. Teoste sisseõnnistamisel aastal 1907 viibis isegi Saksa keiser Wilhelm II. Sellest saigi Gebhardti elutöö. Düsseldorfis õppisid tema käe all mitmed XX sajandi Eesti kunsti suunanud maalijad: Tõnis Grenzstein, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud. Hinnatud professor suri Düsseldorfis 87 aasta vanuses ning ta saadeti ära Rahukirikust.

Tänaseks on Rahukiriku kuulsatest freskodest järgi vaid mõned mustvalged fotod ning paar üksikut fragmenti, mis hoolikalt muidu üsna steriilselt taastatud kiriku sisemuses on säilitatud. Mis juhtus Düsseldorfis?

Enne sõda oli Düsseldorf romantiline linn, mille keskaegne vanalinn meenutas vägagi   Tallinna. See oli suures osas kunsti ja kultuuri linn. Iidsete müüride vahel armastati korraldada uhkeid paraade ning ajaloolisi vaatemänge, mida Natsisaksamaal nii väga armastati. Teisalt oli Düsseldorf moodsa disaini ja masinatööstuse linn, kus korraldati uhkeid majandussaavutuste näitusi. Lõbustuspargid ning meelelahutusasutused tegid linnast armastatud turismiobjekti. Kõik see lõppes 1943 aasta juunis, kui USA ja Inglise õhujõud alustasid Saksa linnade lauspommitamist. Düsseldorf oli üks esimesi linnu, mis sihtmärgiks võeti. Üle 700 hävitaja heitsid linnale 2000 tonni pomme, muutes selle neljakümne ruutkilomeetriseks tulemereks. 13.juunil 1943, Eduard von Gebhardt’i sünniaastapäeval, olid Rahukirikust järel vaid müürid.

Järva-Jaanis oma eluteed alustanud Eduard von Gebhardi teoseid leiab maailma nimekaimatest muuseumitest, kirikutest ja erakogudest. Kuid tema elutöö kadus tema sünnipäeval koos armsaks saanud kodulinna – Düsseldorfiga.