Rämmeld tõdeb, et ei ole varem nii filmis mänginud ja seal osalemine on ikka tunduvalt ärevam kui teletöö: "Võrreldes teletööga tuleb seal tuleb ikka suurem närv sisse, kui sa saad aru, et nüüd on sinu suur plaan ja kogu võttemeeskõnd, kõik kaamerad ja relsid keskenduvad ainult sinule."

Soll lisab, et "Klassikokkutuleku" edu võib tuleneda sellest, et varem ei ole Eestis olnud ühtegi sarnast filmi, mis oleks piisavalt eluline ja nimetaks ennast komöödiaks: "Samastumisefekt peab sinna jääma, siis sa naerad, rõõmustad ja kurvastad."

Algus selgitab, et huumor on tänapäeval hädavajalik, sest elu läheb liiga tõsiseks: "Ennast võetakse nii tõsiselt, et kuskilt hakkab praksuma juba."

Algus tunnistab, et komöödia ei lähe ka kriitikutele väga peale: "Nad peavad hoidma mingisugust kunstilist joont, et asjad ikkagi kontrolli all oleks, aga aeg-ajalt tahaksid kõik natuke lõõgastuda ja lõdvestuda."