Cougar Town on komöödiasari, mille peaosas võluv Courteney Cox on äsja lahutatud naine ja püüab taas sukelduda vallaliste inimeste merre, et avastada, ka selline elu pole meelakkumine. Delfil õnnestus juttu teha sarjas kaasa tegeva kahe näitleja, Busy Phillips’ i ja Josh Hopkinsiga.

On olnud palju spekulatsioone sellest, et Cougar Towni pole enam see, mis aluses. Mida teie arvate sarjas toimunud muutustest?

Busy Phillips: See kindlasti ei olnud plaanitud. Me oleme mõelnud sarja nime muutusele, sest enam ei esinda see sarja sisu. Samas, inimesed teavad sarja. Ma isegi ei tea, kas nime muutus oleks pigem hea või halb. See natukene kõlab nagu uue sarja alustamisena, mis on alati ohtlik. Isegi siis kui vaatajad tunnevad kõiki tegelasi. Siiski arvan, et sarja evolutsioon on olnud väga positiivne. Ma usaldan produtsente ja seda, kuidas nad lugu lasevad jutustada. Kogu lugu algas sellega, et Courteney käib kohtamas nooremate meestega, mis nüüdseks on muutund ja see kõik on kuidagi orgaaniliselt toimunud. Meil pole olnud kohtumist stsenaristiga, kus me arutame, et nüüd võiks seda sarja muuta. See lihtsalt on elanud oma elu ja sarja võlu on lõppkokkuvõttes ikkagi karakterite omavahelises koostöö maagias.

Josh Hopkins: Ja mida romantilisemaks Julesi suhe minu tegelaskujuga läheb, seda vähem kirjeldab sarja nimi seda, mis ta tegelikult on. Mina näen meie kooslust kui pidevalt arenevat suhteliselt veidralt toimivat perekonda, mis koosneb hunnikust sõpradest. Hetkel on sari täpselt sellises punktis, kus kõigil on õnnelik lõpp ja elu ilus. Ühte ma tean, ilmselt see õnnelik lõpp püsima ei jää, sest kellel on huvtav vaadata rõõmsaid ja rahulolevaid inimesi. Olen enam kui kindel, et meie stsenaristid leiavad mingi uue ja huvitava pöörde asjade seisus.
 
 
Siiski paljud inimesed on kahlnud selles, et sarja sisu muutub.

B.P: Jah, aga ma arvan, et enam ei ole see nii oluline. Cougar Town ei toetu enam sellel põhiteemal, et peategelane jahib nooremaid mehi. Sari on kasvanud ja ta on ilma selle teemata juba piisavalt veider ja erinev. Jules on endiselt see sama karakter. Ta on vallaline ja püüab selle olukorraga hakama saada ja see on talle hirmutav. Lihtsalt sündmised muutuvad, karakter jääb samaks.

J.H: Sarja edu on olnud üllatav ja mis siin salata, üsna meeldiv. Mulle meeldib Cougar Towni esialgne mõte. Me ikkagi elame suhteliselt noores ühiskonnas, mis just puudutab sarja peateemat ja seda, kuidas Couretney oma tegelaskuju eluga toime tuleb. Ma arvan, et see ehk ongi üks edu võtmeid, sest kes meist ikka tahaks vanaks saada. Elu Cougar Townis on tegelikult ilus.

Kas tunned enda karakteriga samastumist?
B.P: Pisut. Suudan samastada mingit perioodi oma elust. Hetkel elan hoopis teist elu olles abielus ja nüüd olen ka ema, niiet ma ei pidutse enam kella viieni hommikul nii nagu homset poleks. Välja arvatud see üks kord Monte Carlos, mida ma kahetsesin järgmisel hommikul, kui mu tütar hommikul tuli mu voodisse ja ütles, emme, mängime nüüd. 7.15 hommikul! Ja sa ei saa öelda ei, emmel on halb. Sa võtad ennast kokku ja ei leba terve päev voodis. Võtad aspirini ja jood vett ja oled ema. See oli raske ja ma luban, seda ei saa enam juhtuda. See oli absoluutselt kohutav!

J.H: No mina arvan, et minu karakter on rohkem küüniline. Ma tahaks ikka uskuda, et olen lootusetu romantik.
 
Teil oli üks episood, kus sarja tegelased üritasid elada ilma veinita. Kas sinu jaoks on võimalik elu ilma veinita?
B.P: (Naerab) Kindlasti on see võimalik alkoholismist toibuvatele inimestele, aga mitte mulle. Ma naudin vahel seda lõõgastavat klaasi peale tööd. See on midagi, mis annab sulle sotsiaalse tegevuse ja põhjuse sõpradega kohtuda. Õnneks pole kellelgi meie sarjast seda probleemi, niiet maailm on endiselt ilus. Ja me saame kindlasti selle kulul nalja teha, me ikkagi teeme komöödiasarja.

J.H: (naerab) Noh, ma arvan, et meile kõigile meeldib klaasike veini peale rasket tööpäeva. Mine tea, äkki selle põhjal pandigi meie tiim kokku!

Mida sa Cougar Towni puhul armastad?

B.P: Naudin väga komöödiat ja pean ennast priviligeerituks, et saan töötada nende kõikide fantastiliste näitlejatega koos. Meie produtsent on imeline. Mida ma tema juures armastan on oskus läbirääkida loomingulise poole ja  rahastajatega. Vahel loominguline pool ei oska suhelda telekanaliga või ei oska mõista neid rahalisi riske, mida telekanalid võtavad. Leian, et see on suur oskus panna mõlemad osapooled tööle nii, et sari võidaks kõige enam ja kõik tunneks ennast turvaliselt. Alati jääb balanss paika.

Muidugi on plussiks see, et saan koos töötada Courteney’ ga. Olen aastaid olnud tema andunud fänn ja hinnanud tema tööd väga kõrgelt. Ta on äärmiselt andekas koomik ja suurepärane produtsent. Arvan, et kogu cast on äärmiselt õnnelik selle üle, et saab sellest sarjas osa olla. Samuti, mis puudutab inimesi isiksuse tasandil, siis preili Cox on lati väga kõrgele seadnud. Kui tema tuleb platsile, siis tal puudub igasugune ego. Ta ei pea ennast teistest tähtsamaks ega paremaks. Ta teab kogu meeskonna nimesid ja nende sünnipäevi. See on väga südantsoojendav. Ja ta ei ole üks nendest inimestest, kes peale võtte lõppu läheb oma treilerisse BlackBerry taha omi asju ajama. Ta on üks nendet inimestest, kes suhtleb. Courteney isegi on meile öelnud, et tal on kõrini sellest, kuidas me oma iPhone’ idega pidevalt mängime (naerab). Minu jaoks on see väga harv nähe kellegi puhul, kes on A- kategooria staar.
 
Kas oled palju Courteney’ lt õppinud?

B.P: Olen. Väga palju olen. Nii koomikuna kui emana. Ta töötab palju nalju kohapeal välja, kuivõrd mina pean olema pigem ülemäära ette välmistatud. Ma imetlen seda. Olen alati imetlenud seda, kuidas ta hoiab elus oma produktsioonifirmat, kohtub erinevate telekanalitega ja hoiab mitut sarja tööd samal ajal kui pühendab suure osa oma elust lapsele. Ta võtab emarolli väga tõsiselt ja ma saan temalt palju tuge, sest ka minu jaoks on mu tütar väga oluline. Tema jaoks on pere alati esmatähtis.
 
Kui Cougar Town alustas, nägite te juba alguses, et on tulemas teine hooaeg?

B.P: Televisioon on palju muutund viimase 10ne aastaga. Uutele sarjadele ei anta enam nii palju ruumi ja võimalusi areneda kui varem. See kõik on liiga kallis ja meil on reality showd, mida on äärmiselt odav toota ning nad püüavad vaatajaid. Telekanalitel on aina lihtsam uutele sarjadele lihtsalt kriips peale tõmmata. Sa oled väga õnnelik, kui sarjalt tellitakse kohe terve hooaeg ja me saime tegelikult üsna vara teada, et tuleb ka teine hooaeg. See andis meile väga palju loomingulist kindlustunnet, sest me teadsime, et meil on veel üks aasta, et lugusid jutustada.

J.H: Mina näen seda kindlasti kui võimalust enda jaoks. Mingis mõttes võib see olla minu breakthrough, sest eks me kõik ole elanud läbi seda, mis tunne on olla sarjas, mis pärast esimest hooaega eetrist maha võetakse. Kindlasti olen pidanud ka rohkem vaeva nägema nüüd kui iial varem. Me kõik püüame anda endast parimat, et panna sari võimalikult hästi tööle.
 
Kui sina kunagi elad läbi selle, mis Jules sarjas, kas läheksid ka noorte meeste jahile?

B.P:  Jah, mina ja Dan Bird kindlasti läheks kohtingule (naerab). Einoh, kes teab. Sellist asja ei tea iialgi ette. Ma olen kõigest 30 ja mul on palju endaealisi sõpru, kes siiani on vallalised. Leian, et vanuse piirid on tänapäeval üsna hägused. Tahaks loota, et suudan ennast 26-aastase pähe määrida (naerab). Kindlasti, miks mitte. Kuigi vaadates enda minevikku, siis mina abiellusin endast 8 aastat vanema mehega. Arvan, et mulle meeldib see elutarkus, mis ta meie kooslusesse toob.
 
Josh, sina vastupidiselt Busy’ le oled vallaline. Kas sul käib ka peast läbi mõte maha rahuneda?

J.H: Hetkel elan elu, kus ei tea ette, mis homme saab. Kindlasti mingil hetkel tahan ka perekonda ja selline ühes päevas korraga elamine võib muutuda väsitavaks mingil hetkel. Ilmselt see on midagi mis muutub vanusega. Vanemaks saades hakkad hindama veidi teistsuguseid asju kui siiani.Hetkel veel ei muretse, mis saama hakkab, eks aeg näitab.
 
Kas teil on ka mingi unistuste roll, mida tahaks peale Cougar Towni teha?

B.P: Ma ei teagi. Vist midagi konkreetset ei ole. Ma väga armastan komöödiat ja loodan, et Cougar Town peab veel mõnda aega vastu.

J.H: Ma arvan, et tahaks mängida mingit eriti halba karakterit ja natukene actionit tahaks. Unistuste roll ilmselt oleks keegi antikangelane Bourne’ i filmis. Midagi, kus saaks lõbutseda ja natukene ringi joosta.