Elmo Nüganen, kelle nimel on nüüd ainsa Eesti režissöörina lausa kaks kuuekohalise vaatajaarvuga filmi, usub, et "1944" suure vaatajahulga taga on selle teema. “Seda mõlema, nii “Nimed marmortahvlil” kui ka “1944” puhul. Teema, mis puudutab suurt osa eestimaalastest. Võimalik, et “1944” isegi rohkem, sest see aeg on meile ajalooliselt lähemal, armid värskemad, aeg ise keerulisem, vastuolulisem ja traagilisem,” rääkis režissöör.

Eesti ajaloo üht keerulisemat episoodi kahelt poolt vaatlev film on Nüganeni sõnul saanud liigutavat tagasisidet. “Mul on siiralt hea meel, et veteranidel nii ühelt kui ka teiselt poolt “rindejoont” sai korraldatud üks ühine eriseanss. Nägin nende silmis hingeliigutust. Pärast oli arutelu. Film avas nende jaoks mälestuste tulva. Sain aru, et nemad, veteranid ja sõja üle elanud põlvkond, näevad seda filmi hoopis teisiti kui meie, sõjajärgne põlvkond. Palju isiklikumalt. Ja neil on selleks õigus,” leiab Nüganen.

Olgugi et film on publikult saanud sooja vastuvõtu osaliseks, ei ole jäänud tulemata ka kriitika. “Jah, muidugi, kuidas teisiti. Näiteks, et film oleks võinud olla pikem, et käsitlemata jäi see või teine teema. Ent siiraid tänusõnu täiesti võõrastelt inimestelt tänaval või kirja teel on olnud kordades-kordades rohkem,” kinnitab filmilavastaja.

Eesti vaatajail on "1944" kinodes võimalus vaadata veel vaid mõni nädal. Juba enne suve jõuab film Läti ja Leedu kinodesse, septembris linastub see Soomes ning seejärel ootavad ees juba Prantsusmaa, Jaapan, Korea, Saksamaa.

Nüüd kus film ekraanile toodud, on Nüganen taas näitlejana laval, ikka Linnateatris: "Praegu on käsil kaks näitlejatööd: üks roll on Jon Fosse näitemängus “Sügise unenägu”, lavastajaks Madis Kalmet - see on juba esietendunud. Ja teine roll Madis Kõivu näitemängus “Tagasitulek isa juurde”, lavastajaks Adolf Shapiro, mis esietendub septembris." 

Eesti minevikuradadelt ei kavatse Nüganen aga pikalt eemal olla ning juba on küpsemas uued ideed, kuidas minevikusündmusi kaamera ees taaslavastada. "Konkureerime ühe projektiga Eesti Vabariik 100 teleseriaalide konkursil. See teleseriaal käsitleks Eesti Vabariigi viimast iseseisvuse aastat, 1939 aasta juulist kuni 1940 aasta juunipöördeni. Vaat selline raske aasta," tutvustas ta oma tulevikuplaane.