"Algus" üritab ambitsioonikalt pakkuda vaatamisrõõmu nii actioni fännidele, kui ka väheke keerulisemate fiktiivsete sündmuste nautijatele. Näib, et plaan õnnestus!
Kallite efektidega raskelt laetud film ei muutunud, vastupidiselt kartustele, pikaks ja venivaks "hüppa-karga" stseenijadaks nagu seda näiteks "Avatar" teeb.

Nolani eelmised filmid ("Pimeduse rüütel, "Memento") on sisenenud tumedasse ja kurba maailma, kus hea ja halb kipuvad vahetusse minema või segunema. Sama pakutakse ka "Alguses".

Kindlasti kurdab mõni kinokülastaja, erinevate alateadvuse ja une tasemete vahel liikumiste jälgimine filmis on pisut kurnav, olles oluliselt keerukam, kui näiteks tegijatele eeskujuks olnud "Matrix".
Mürgel ja võimsad hääle-efektid (siinkirjutaja vaatas filmi Solarise Kinos) lasevad siiski alateadvuslike nüansside, aja ja ruumi painutamise jms. vahel puhata ning komplitseeritud narratiivi osas taas järjele jõuda.

Kui piriseda, siis nokiks actioni ehk mainitud püssilaskmise ja kihutamise kallal. Nimelt kippus aeg-ajalt tekkima tunne, et peategelasi ründavatel vennikestel on "Komando" needus peal ehk relvade sihikud lootusetult paigast ära. Nii saatis praegune California kuberner Schwarzenegger oma 1985. sündinud filmis muretult terve armee loojakarja ja umbes samaga sai hakkama "Alguse" kuulikindel tiim.
Siiski tasub meeles pidada, et tegu on unenäoga...