Linnamuuseumi kinnitusel võib Tartut nimetada julgesti Eesti filmitootmise ja paikkinode sünnilinnaks: esimesed eesti filmimehed Johannes Pääsuke (1892–1918) ja Theodor Luts (1896–1980) võrsusid Tartust ning esimene Eesti paikkino Illusion avati 1908. aasta kevadel samuti Emajõelinnas.

Esimeseks eestlasest filmitegijaks kujunes Eesti Rahva Muuseumi fotograaf Johannes Pääsuke, kes 1912. aasta aprillis jäädvustas vene õhusõitja Sergei Utotškini õhulennu Tartus.

Algupärane kroonikapala esilinastus kinos Illusion mõned päevad hiljem, 30. aprillil. Pääsukese käe all valmis 1914. aastal ka esimene eesti mängufilm «Karujaht Pärnumaal». Paraku katkes paljutõotava foto- ja filmimehe elutee I maailmasõjas 1918. aasta alguses.

Seevastu oli Theodor Lutsu elu- ja loometee pikk ja viljakas ning kulges koguni mitmel kontinendil. Teise maailmasõja järel jätkas ta filmitegevust juba Brasiilias.

Luts on Eesti filmilukku läinud eelkõige esimese sõjafilmi, Vabadussõjale pühendatud «Noored kotkad» (1927) loojana.

Näitusel saab ülevaate 20. sajandi jooksul linnas tegutsenud kinodest, sest sajandialguse kinobuum tabas ka Tartut. 1908. aastal Kivisilla juures Heinaturul avatud Illusioni järel alustas tegevust terve rida kinoteatreid, nii nagu neid tollal nimetati. Suuremad nendest olid Imperial, Ideal ja Apollo, edaspidi ka Central ning tänaseni tegevust jätkanud Athena.

Et tegemist on filminäitusega, on külastajatele loodud rohkesti võimalusi tutvuda Tartust ja tartlastest loodud filmiloominguga. Tööle hakkab ka linnamuuseumi kinokohvik, kus paar korda kuus on võimalik näha tänaste tartlaste filmiloomingut (Jaan-Jürgen Klaus jt).

Näituse lõid kuraatorid Silja Paris, Marge Rennit (Tartu linnamuuseum), konsultant Lauri Kärk (Tartu Ülikool), kujundus Malle Jürgenson, Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka disainibüroo), filmiprogramm Erik Norkroos, Jaanis Valk (Rühm Pluss Null OÜ).