"Sotsiaalmeediast ei teadnud me siis üldse midagi, olukord oli leebem, sest kriitika ja arvustamine tulid oma kolleegidelt, sõpradelt, sõprade sõpradelt ja tuttavatelt. Midagi ilmus trükimeedias ka," sõnas Lõbu.

"Muidugi olin ma ju hästi tundlik iga väikese kirjeldava sõna või hinnangu kohta, ilmselgelt need hinnangud mu peas ka ketrasid, aga kuivõrd ma neid ei mäleta, siis need mulle eluaegset traumat ei põhjustanud."