"Praegusel hetkel, kui mulle kirju saadab vaid booking.com ja helistavad ainult raamatumüüjad ja ma olengi unustatud... see meeldib mulle."

"Korraga asetudki siia Vilsandile, pimedale saarele, ja saad aru, et magad hommikul nii kaua kuni pimedust jätkub ja eladki sellist valguse ja looduse elu. Ja ma ei kujuta ette, et ma sellest veel välja tuleks," on Jaan kindel, et saarel jagub ta elu veel pikaks ajaks.

Jaan meenutas üht lauset, mida Toomas Hendrik Ilves kord öelnud oli. "See mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi. Ma tunnen need asjad väga hästi ära, et mis viivad mind edasi. Samamoodi oli laulmisega. Sellega tulin ma siiani ja see ei vii mind edasi. See saab kesta, aga edasi see mind ei vii, ja siis tuleb otsida see, mis viib mind edasi."

Tätte kirjeldas ka üht oma suuremat merehäda ja nentis, et surma on ta näinud palju. Jaan pidi minema üle süvendatud kanali, kust tavaliselt saab üle jalgsi, ent tol korral oli vesi nõnda sügav, et appi tuli võtta päevi näinud kummipaat.

"Sõuda oli 50 meetrit, käredat osa, sõudsin ja olin juba peaaegu kohal, aga järsku tuli minu alla jääpank ja ma ei saanud enam sõuda. Nii ma seal jääpanga peal mere poole triivisin ja mõtlesin, et nüüd kui ma siit vette hüppan, saan veel äkki jalad maha. Hüppasingi, aga siis oli nii, et varbad olid põhjas ja lõug oli väljas, kikivarvul. Nii ma siis hakkasin keksima sinna kalda poole umbes kilomeeteri jagu. Kõik selleks, et sõita Võrumaale ja laulda inimestele pool tundi, kaltsmärgade riietega... Neid kordi on olnud palju."

Helge meelega muusik ja kirjanik peab end hingelt romantikuks. "Natuke on isegi piinlik olla suur romantik. Aga elu on õpetanud, et ei saa jääda ootama, et romantika tuleb sinu juurde. Seda tuleb ise teha, ise minna romantika sisse ja siis aru saada, kuidas see sind toidab."

Jaani päev on üldiselt rahulik. Tal on omad traditsioonid, millest isegi mehe naine Margit väheteadlik on. "Et misasju ma ajan, kui ma üksi kondama lähen... See ei ole muidugi saladus, see pingi peal istumine. Kui see jääb tegemata, siis oleks nagu jäänud hambad pesemata. On tähtis, et su elus oleks üks pidepunkt."

Jaani sõnul teda poliitikas kunagi ei näe. "Hingelt ma ei ole demokraatia toetaja," ütles ta, sest tema arust ei saa tulla imelist maailma, kui kõik saavad võimu juures olla.

Jaan näeb ja toetab Eesti tublisid ettevõtjaid. "Mida rohkem lasta ettevõtjatel mõnusalt vabalt tegutseda, seda rohkem tekib maksuraha, millest kõik saavad lõpuks kasu. Aga kui vaesed vaatavad rikkaid, kui kurjategijaid, see on vale. Ettevõtja peab saama suure vabaduse luua seda, mida jagada."

Jaani on poliitikasse kutsutud kahel korral. "Üks kord oli ammu, kui alles loodi Res Publica. Siis oli mul väga armas kolmtund Ken-Marti Vaheriga, kelle südameasjaks oli mind sinna saada ja ta rääkis mu ära. Olingi avaldust kirjutama minemas ja nalja pärast ütlesin Markole, et sellist asja tegema lähen. Ja Marko ütles, et "Stopp! Ära jama!"," naerab Jaan.