Üks seik leidis aset aastal 1999, mil Noorkuu suure lombi taga väliseestlastele esines, kellest suurem osa juba vanemad inimesed.

"Tollal meil mikrofone polnud, oli ilus naturaalne hääl. Aga oli natuke kehvema akustikaga saal, mis oli rahvast täis. Meie siis, nagu ikka, väga väljapeetud laulsime, niipalju kui torust tuli. Ja siis eestreast järsku vanem naisterahvas ütles: "Kas kõvemini ei saaks?"," kirjeldas Rein Kahro hetke, mil kogu ansambel vaevu-vaevu suutis end tagasi hoida, et mitte naerma pursata.

"Üks markantne näide veel: oli üks jõulukontsert sõduritele. Sõduritel ikka pealagi läigib, onju. Ilusti oli žiletiga puhtaks aetud jõululaupäeva hommikuks. Meie läksime ja hakkasime laulma "Aisakella". Ja kui tuli tekst, et "Igas väikses käharpeas", vaatad, kuidas sul terve saal vastu läigib," naeris Kahro. "Siis oli jälle nii, et kas saab või ei saa [naeru tagasi hoida]."

Ent sellega seik veel ei lõppenud, märkis Martti Meumers. "Siis juhtus veel ka see, et kontsert lõppes ära, läksime taharuumi, aga mikrid jäid sisse! Meie hakkasime seda kommenteerima, kõva häälega, ja ilmselt midagi sellest läks ette ja nad kuulsid. Siis plaksutati tagasi meid ja oli väga ilmelik minna, aga õnneks kõik laabus," sõnas Meumers.