Loe ja... jää magama! Aastaid muutumatud, aastaid pingevabad: need on Eesti menukaima seriaali dialoogid

 (18)
ETV aastavahetus - Õnne 13
ETV aastavahetus - Õnne 13Foto: Pressimaterjal, Ülo Josing

"Õnne 13" on juba aastaid Eesti menukaim teleseep. See on fakt. Aga pärast "Tujurikkuja" Õnne-pilamist on üha julgemalt asutud aasima sarja dialoogide ja olematu pinge üle. Avaldame nüüd eelmisel laupäeval eetris olnud "Õnne 13" kõik dialoogid, et saaksime koos lugeda ja otsustada, kas lugeda on neid tekste parem kui ETVs laupäeviti kuulata ja vaadata. Või vastupidi...

Alma: Sisse, sisse, uks on lahti.
Laine: Tervist seltsimees!
Alma: Lainekene, mis lahti? Tere Kristjan.
Kristjan: Alma, tere, mina pole milleski süüdi.
Laine: Oioi, mul on palju uudised, kujutad sa ette, me käisme Krissuga turu peal ja see maja, mis on seal raudtee kõrval. See on üle värvitud. Arva ära, mis värvi?
Kristjan: Roosa.
Laine: Ära sina ette ütle, ma tahtsin, et inimene ise arvaks. Alma, mis inimese need küll on, kes oma majad roosaks värvivad. Mul hakkavad silmad kipitama kohe. Ja kartul on jälle vana hinnaga turul. Värsket kartulit loomulikult ei ole. Jürka, see loomulikult püüdis mulle seletada, et temal on kõige õigem värske kartul. Aga ma tean küll, see on loll jutt. See on Poola kartul. Eesti kaupa peab muidugi ostma, kes veel ostaks kui mitte meie ja kui ma turu peal käin, siis ma kohe tunnen tilli ja koorega värske keedetud kartuli lõhna. Suitsukala või muu sellega sinna kõrvale. Alma, kas sa tunned praegu seda lõhna, millest ma praegu räägin?
Kristjan: Almal on muudki teha, kui sinu lõhnasid tunda.
Laine: Ära sina siin seleta, mine pane turukott nurka, mis sa seda käes hoiad. Oota, ma võtan suitsuräimed enne välja - vaata, kalad nagu muiste. See on kingitus sulle puhtast südamest. Kaks eurot maksis, sa vaata, et saad paraja raha mulle anda.
Alma: Kingitus, ja ma pean selle eest raha välja käima.
Laine: Ega meie mingid rikkurid ei ole, et võime raha tuulde loopida. Meil on kaks lapselast ja kellest üks õpib lausa Londonis. See maksab ka ikka midagi. Kas sa meile istet ei pakugi?
Alma: Tassi kohvi ma võin pakkuda tõesti. Termosesse on jah jäänud, mine ilusti toa poole.
Krustjan: Aitäh, Almake.
Laine: Ma võtaks midagi kanget ka kohvi kõrvale.
Alma: Seda kindasti. Ega ma sind esimest päev ei näe.
Laine: Alma, sina ei tea, mida mina mõtlen ja mida mina ei mõtle. Me Krissuga elame juba üle 20 aasta koos, aga isegi tema ei saa minu mõtetest siiani alati aru.
Kristjan: Lainega on tõesti vahetevahel nii, et ei saa tõesti mitte missastki aru.
Alma: Sulle ka konjakit, Kristjan?
Laine: Loomulikult, ega teda ei tohi ilma jätta.
Kristjan: No natuke, ma aitan sind. Kas valan sinule ka natuke?
Alma: Ei, mina ei hakka keset päeva võtma. Pean veel tööle minema. Kuulge, minge, minge nüüd toa poole.
Laine: Mis elu see on, kui viimse päevani peame tööl käima.
Alma: Sama hästi ma pean sinu käest küsima, et mis elu see on kui sa inimesi päevad läbi tüütad ja kuskil sinust asja ei ole.
Laine: Minu elu on väga oluline. Mina hoian lapselast ja osalen Morna elus. Pool linna kukuks kokku, kui ei saaks minu käest abi ja nõu küsida.

Seotud lood:

*****

Naine: No näed siis….
Ints: Nojah
Naine: Ei ole, nojah
Ints: Mis on siis?
Naine: Sa oled sellega ikka väga tõsiseltvõetav.
Ints: Olen jah!
Naine: Ja, aga mina
Ints: Noh, sa oled ka täitsa tõsiseltvõetav
Naine: Mis ma veel olen?
Ints: Ilus.
Naine: Ära tee, ma käin siis poes kogu aeg. Piinlik on.
Ints: Mis siin piinlik on, kui sa nendes riietes oma peikale meeldid.
Naine: Issand, mis sõna see veel on… peika?
Ints: Noh, nagu peigmees.
Naine: Ints, peikad on teismelised. Sina oled minu mees.
Ints: Kas mees pole siis, kui oled abielus?
Naine: Kas sa tahaksid abielu?
Ints: Ei, no ma tegelikult tahaks….
Naine: Suudelda ei saa.
Ints: Siis suudleme kodus.
Naine: Kodus suudlemisega on üldse kurvad lood.
Ints: Mis mõttes?
Naine: Kas sa oled märganud, kui õhukesed Uuevarikul seinad on?
Ints: On või?
Naine: Muidugi on, ma kuulen igat sõna, mida su vanemad magamistoas räägivad.
Ints: Mina ei ole midagi märganud.
Naine: Nüüd mõtle selle peale järgmine kord, kui me….
Ints: A, sa mõtled, et vanad kuulevad?
Naine: Ega see väga meeldiv väljavaade ei ole.
Ints: See on hoopis parem väljavaade. Me näeme koos ikka väga head välja
Naine: Ise ütlesid, et me ei pea täna head välja nägema, vaid tõsiseltvõetavad
Ints: No nii ma mõtlesingi
Naine: Nojah, kui sa nii ütled.

***

Loe veel

Naaber: Tervist peremees, kas sul need elajad on kinni?
Riks: Mis elajad?
Naaber: Need volaskid, kes vabalt ringi jooksevad.
Riks: Nad ei jookse vabalt ringi, nad on hoovis.
Naaber: Ja need, kas nad on kinni? Ma tahan oma kutsi maha panna.
Riks: Ei ole praegu näha jah. Mis vaja?
Naaber: Ei ole ka minu hädadel otsa. Viktoria läks sõbrannadega spaatama, mind jäeti koera valvama
Riks: Morna spasse, jah?
Naaber: Mornsse? Ei tema sinna hallitusepesasse ei roni. Ikka Tallinnasse. Ikka normaalsesse spasse. Ega muidu ei ole midagi viga, aga mina pean seda kuradi koera valvama.
Riks: Mis koera nimi on?
Naaber: Kuninganna Elizabeth.
Riks: Pikk nimi.
Naaber: Mida väiksem koer, seda pikem nimi.
Riks: Kas asja ka oli?
Naaber: Tead, ma mõtlesin, et teie rahvas käib kolm korda päevas minu sauna taga tee peal sõelumas, ma mõtlesin, et astun teie maa peale ka vahepeal sisse.
Riks: Mul on õigus käia.
Naaber: Mis kuradi õigus, kui sa oleks normaalne mees, siis sa ei roniks minu maa peale. Mida me siia maale kolisime, kui ilge liiklus käib kogu aeg.
Riks: Aga kui ei meeldi, minge minema.
Naaber: Aga vat nii need asjad ei käi. Me juba oleme siin.
Riks: Aga siis olge, elage aga laske teistel ka elada.
Naaber: Kui teised lasevad meil ka elada.
Riks: Meie jutt on sama kasulik, kui küsida, kumb oli enne, kas muna või kana. Ega see arutlus ei tee mu autot terveks.
Naaber: Oioi, mis su autol viga. Kuule see laguneb sul varsti koost ära. Käima läheb üldse?
Riks: Ei, autol ei ole häda midagi, aga kui vaata mööda seda teed lauluga tulen, ei pane su neid kivijurakaid tähelegi ja põrutan otsa.
Naaber: Aiiii...jõle kahju sust… kuule, Kuninganna Elisabeth, kas sul on ka kahju peremehest?
Riks: Kuule, sa soola enda kuninganna endale sisse, võta oma kahju ka kaasa ja hakka astuma siit. Mul tegemist siin.
Naaber: Aga vaata asja positiivelt poolt. Saad osta omale uue auto vähemalt.
Riks: Vaata äkki saangi. Panen tekitatud kahju hagile otsa vaata. Sa maksad selle kõik kinni veel.
Naaber: See sinu hagi ve? Kurat, me Viktoriaga kohe naersime. Nagu Andres ja Pearu, midagi on, kohe kohtusse.
Riks: Kuule, sa loe enne raamat läbi, kui tuled tsiteerima.
Naaber: Mida hekki? Kas nad ei läindki kohtusse ve? Kurat ma olin jumala kindel, et nad läksid kohtusse. Kuninganna Wlisabeth, tule siia ja ütle, kas andres ja pearu läksid kohtusse ve? Kas läksid kohtusse… Ütle mulle ka, kas läksid?

***

Mare: Sonja,
Sonja: Ah, mis, minuga räägid?
Mare: No kedagi teist siin ju ei ole
Sonja: Mul pea nii paks, et ma mõtlesin, et sa rääkisid telefoniga,
Mare: Ja siis karjun telefonisse, et Sonja. Ma ei saagi karjuda, mul pole häältki.
Sonja: Mis siis mureks? Kas kohv oli kõrbenud või midagi?
Mare: Ei, kohv on väga hea. Tead, mulle kohe meeldib olla kohas, kus ma ei pea peale kohvi nõudsid pesema ja lauda pühkima. Ma olen kohe õnnelik selle üle.
Sonja: Mis sa tahtsid siis, mis sa teed üldse siin?
Mare: Ma mõtlen, millist raamatut kirjutada.
Sonja: Mis mõttes millist?
Mare: Selles mõttes millist, et kas olevikus või minevikus.
Sonja: Ah et tänapäeval või ajalood hoopis? Sa tunned ajalugu nii hästi, et võid ajaloost kohe raamatu kirjutada?
Mare: Ei, mitte seda. Et kas tegevus toimub olevikus või minevikus. Et marju läks kolmapäeval poodi ja siis hakkas temaga juhtuma igasuguseid asju või et marju läheb kolmapäeval poodi ja siis hakkab temaga juhtuma igasuguseid asju.
Sonja: Las ma vaatan, mis asju temaga juhtuma siis hakkab.
Mare: No see ei ole praegu üldse tähtis. Tähtis on vorm, olevik või minevik. Saad aru see on tähtis. Muidu hakka veel midagi muutma ka veel pärast.
Sonja: Sa oled midagi juba kirjutanud ka?
Mare: Ja ikka. Iga päev kirjutan natuke,
Sonja: No siis on suveks valmis. Äkki ma saan ka siis väikese pühendusega raamatu.
Mare: Seda ma ei tea, kas see nüüd suveks valmis on.
Jane: Tere,
Sonja: Tervist, saan ma midagi pakkuda äkki? Mineviku ja oleviku koha pealt ma olen väga kehv nõuandja, aga kohvi ja kooki saan pakkuda.
Jane: Mis olevik ja tulevik?
Mare: Tead, ära kuula teda. Tule, istu.
Jane: Ma võtan ühe kakao siis.
Sonja: Selge, toon lauda kohe

****

Naaber: Selle kohtuga on selline lugu, et mina olen oma elus kohtus käinud, ma tean, mis seal tegema peab.
Riks: Väga tore, et oled.
Naaber: See on igal pool nii, kohtus äris armastuses. Võidab see, kellel on rohkem kogemusi ja vahendeid. Viktoriaga on sama asi. Ta on endine modell. Kõik tahtsid teda endale. Aga näe, mina sain. Kahju ainult, et see koer kaasa tuli. Ada on koguaeg vaja sitale vedada, aga pole hullu, tal on ka hing sees… kuninganna Elisabeth, on hing see või, ah?
Riks: Kuuled ega meie jutust praegu kasu ei ole, kui sul on probleemid, pöördu Georg Sumbergi poole. Sul on tema kontaktid olemas.
Naaber: Ega meie jutust ei ole kasu jah ei ole.
Riks: Äkki hakkad astuma ka? Ma pean ka talitama minema.
Naaber: Kas sul selle jaoks inimesi ei ole? Mul on Tallinnas 20 töötajat firmas, sellepärast me siin maal kükitamegi. Need teevad töö ära, mul pole midagi teha.
Riks: Mis töö on siis?
Naaber: Tegin idufirma, läks kasvama, vaata, nüüd orjad progevad 24/7
Riks: Mingi arvutivärk?
Naaber: Nutitelefonid, aga põhimõtteliselt jah, tundus, et peab kuskile maale ära kolima, ei kõlvanud enam korteris kükitada, mul ei ole ühtegi sõpra, kes korteris elaks, kõik on kuskile ära lennanud. Tead võtad endale töötajad...
Riks: Hea elu jah?
Naaber: Oleksoleks. Nüüd on vaja kohtuvahet joosta, siis võiks juba tööle minema. Sama palju jamamist.

****

Ints: Mis need on?
Naine: Ma proovin neid.
Ints: Kõiki?
Naine: Nojah, kui sobib, saab kõik korraga ära osta.
Ints: Aga minu pintsak juba maksis hingehinda.
Naine: Ah, ei maksnud see midagi, sa oled lihtsalt harjunud, et ema sulle riideid ostab.
Ints: Kaua sul läheb, et neid kõike proovida?
Naine: Ei tea, aega on ju.
Ints: Ma mõtlesin, et enne pangas käimist võiks kohvikus midagi süüa võtta.
Naine: Sonja passib mind alati nii tigeda näoga seal. Sul ei ole vaja neid saiakesi närida seal. Mõtlesin, pärast panka võiks korralikult kuskile sööma minna. Võib-olla on siis põhjust tähistada ka. Ikkagi meie uue elu algus.
Ints: Sa ise ütlesid, et lihtsalt konsultatsioon.
Naine: Nojaa. Aga meie kollane maja ei oota ju igavesti. Kui me seda tahame, siis peame liigutama.
Ints: Nojaa, aga see on ikkagi konsultatsioon. Mina ei hakka midagi enne liigutama, kui isa kaasas ei ole.
Naine: Issand, Ints, see on nii väsitav.
Ints: Mis asi?
Naine: See, et sa ei saa ühtegi liigutust ilma Annemai või Riskita tehtud. Pintsaku ostab sulle ema, maja ostab sulle isa. Sina saad ainult soojade saiakeste ostmisega hakkama. Kasva suureks, tõesti.
Ints: Ära nii ka räägi.
Naine: Mina tahan meie elu liigutada kusagil suunas. Kontrolli üle võtta selle üle. Aga sina tahad istuda ja tiksuda, ja rongist maha jääda.
Ints: Mis rongist?
Naine: Tee silmad lahti, Ints, sellest rongist siin, minust, perest, majast, elust. See kõik on üks suur rong.
Ints: Jaa, see on päris hirmutav rong
Naine: Novot, nüüd istu ja mõtle siin seni, kuni ma riideid proovin, et kas sa oledki selline nõrguke ja lased sellistel asjadel hirmutada. Lihtsalt on minu arust lahe, kui elu natukene hirmutab. See näitab, et liigutakse kusagil suunas, et midagi toimub.
Ints: Aga see peaks olema head sorti hirm.
Naine: Muidugi head sorti hirm.
Ints: Aga miks mul siis paha tunne on.

****

Naaber: Tead, vahel on mul tunne, et Viktoria taha Tallinnasse tagasi minna. Ta käib seal ikka kogaeg sõbrannadega kokku saamas. Sinu naine tahab ka tagasi minna?
Riks: Me oleme elanud siin terve oma elu. Meil ei ole mitte kuhugile minna. See on meie kodu. Kui me läheme, siis läheme siit, jalad ees.
Naaber: Teie kodu, tükk musta maad, kujuta ette, on elu eluke.
Riks: Kuule, su koer on oma hädaga hakkama saanud, äkki hakkad ka minema.
Naaber: Oi, kuninganna Elisabeth, kas sa kakasid? Saame kohe emmele helistada ja öelda, mis sa tegid, vaatame, mis emme teeb seal spaas. Võtab massaaži jah, raudselt võtab massaaži!
Riks: Kuule, head teed sulle siis.
Naaber: Kuule võta see kohtuvärk tagasi, muidu tead mis...
Riks: Mis siis on? Mis sa teed siis, muutud veel ebameeldivamaks? See ei ole lihtsalt võimalik.
Naaber: Ole normaalne, võta lihtsalt tagasi, üldse ei taha sinna kohtusse minna, parem läheks tööle juba
Riks: Mul oleks vaja….
Naaber: Tead vastik on juba see kohtuvärk.
Riks: Mis teha, kui sa lubad mul siin, et kui lased mul mööda seda teed sõita, siis lõppeb kohe see teejutt siin ära. Ma võtan kohe hagi tagasi.
Naaber: Ei ole lihtne sinuga siin, ei ole.
Riks: Ega elu ei olegi lihtne, nii on.
Naaber: Jaaa, ju sul on õigus, Ma hakkan nüüd minema, näe su volaskid tulevad juba siiapoole, Elisabethile selline asi üldse ei meeldi. Miks peab üks koer nii kuradi suur olema, kui saab nii väike olla…
Riks: Ei tea jah.
Naaber: Tubli, Elisabeth, annan tasuks sulle konti.

***

Mare: Ma ei saa aru, mis selle arvutiga on viimasel ajal, midagi on viga.
Jane: Kas ta on sul maha kukkunud või märjaks saanud viimasel ajal?
Mare: Ei ole midagi juhtunud.
Jane: Tead, vii ikka igaks juhuks remonti ja tee koopia oma failidest ja asjadest kas kõvakettale või kusagile internetti.
Mare: Peaks tegema ja. Aga küll ma jõuan. Nii, räägi nüüd palun, kuidas teil kodus on praegu? Mul kogu aeg süda valutab, kuidas te Jaanusega ragistate koguaeg.
Jane: Mis me ikka seal ragistame, pigem ongi jube vaikne meil kodus.
Mare: Leppisite ära?
Jane: Selles mõttes, et me lihsalt ei puuduta seda teemat. Tema läheb hommikul vara tööle ja mina magan või loen, kui ta õhtul tagasi tuleb.
Mare: Peetrikese ees ei ole häbi, kui ta peab teie tülitsemist pealt vaatama?j Janus ka lapsena nägi, kuidas me Allaniga oma suhtega hakkama ei saanud. Tead, vahel ma mõtlengi, et teie probleemid tulevad sellest, et Jaanus nägi lapsena pealt, kuidas meie Allaniga tülitsesime...
Jane: Mare, meil Jaanusega on hoopis täitsa omad probleemid. Täitsa ise mõtleme välja uusi ja huvitavaid mooduseid, kuidas oma pereelu ära rikkuda.
Mare: On seda siis tarvis, seda ärarikutud elu?
Jane: Ei ole muidugi. Sellepärast ma hommikuti pikutangi kauem, et ta saaks tööle minna ja õhtul varem magama, et ta saaks koju tulla.
Mare: Saad niimoodi lamatised, kui pool elu voodis veedad.
Jane: Maailmas on hullemaid asjugi, kui lamatisi ja nendega ma oskan toime tulla.
Mare: Valid kahest halvast parima. Eks me oleme seda kõik teinud.

****

Alma: Ma ei tea, kas lähen teen kohvi veel?
Laine: Alma, mina tulin sulle ütema, et mina usun sind.
Alma: Mis see oligi uudis?
Laine: Ega mul ei ole kerge siia kiibitsema tulla,
Alma: Kiibitsema? Mismoodi kiibitsema? Minu mäletamist mööda marssisid sisse ja hakkasid kangemat kraami nõudma.
Laine: Muuseas, klaas on pikemat aega tühi.
Kristjan: Alma, sul ajalehte on mulle lugeda anda?
Alma: Vaata, seal kapi nuka peal peaks olema.
Laine: Miks sina ei ole õnnelik, kui mina sulle ütlen, et mina usun sind, et sina ei ole varas?
Alma: No aga sellepärast, et mina teadsin seda koguaeg.
Laine: Kas see sind ei häiri, et inimesed sinust niimoodi räägivad?
Alma: No ta võib natukene häirida aga peamine on see, et mina ise tean, mis on tõde ja pealegi on mul nii palju tegemist siin olnud.
Laine: Ära hakka nüüd korrutama, et pead hakkama jälle tööle minema
Laine: Mis töö nüüd? Tead, et Uku Palm on jäänud nii hirmsasse grippi, et keegi peab tema eest ka hoolitsema.
Laine: Kas sa oled endise linnapea hoolitseja või?
Alma: Aga ta tütar on Ameerikas, ta tütar ei tea midagi, mis siin Mornas toimub. Pealegi ma olen alati teadnud, et gripi puhul on alati kõige parem kanapuljong.
Laine: Ära patra. Pits viina, küüslauku ja jalavanni tuleb teha. Sisse pandud seda kanget sinepit ja vesi peab olema nii kuum, kui vähegi kannatad. Pärast seda tule Vietnami salvi määrida ja pärast ruttu-ruttu villased sokid jalga. Ja siis teki alla higistama.
Kristjan: Kuuled, ega alma ei saa endisele linnapeale Vietnami salvi ja sinepit varvaste vahele määrima minna.
Laine: No kui Alma ennast nii tähtsaks prouaks peab, siis ma võin ise ka minna.
Alma: Mitte mingl juhul. Ma lähen keedan nüüd selle puljongi valmis ja lähen viin Ukule.
Laine: Kuule, kus see Vietnami salv sul on?
Alma: Kuuled ma ei tea, kas mul on üldse seda, aga vaata, kui siis seal puhveti ülemises sahtlis.
Laine: Alma, sul ei ole siin mingit Vietnami salvi.

***

Jane: Vahel ma mõtlen, et oleks võind sinna Soome jäädagi. Muidugi on raske, kui mees on ära ja ootad ja igatsed. Aga vahel on tore, kui ootad ja igatsed, mitte nii, et elad mõnikümne ruutmeetri peal ja tekibki igast asjast tüli.
Mare: Jane, see ei ole iga asi, ära süüdista ennast. Jaanus on sinuga väga halvasti käitunud. Sul on täielik õigus pahane olla.
Jane: Ma tean jah, ma lihtsalt räägin. Pealegi. ma ei saaks teada ka, kui sa seal soomes joob, ma mõtlen, et võib-olla olekski parem. Nüüd mul kihvatab sees, kui seda õllepurki näen ja see suitsuhais...
Mare: Ja, ma mäletan väga hästi, kui Jaanus oli pikamaa autojuht. Ma mõtlesin, et ma suren enne ära, kui ta tagasi koju jõuab. Aga noh, alguses oli raske, aga inimene harjub kõigega.
Jane: Isegi liiga hästi harjub. Ma harjusin ka nende õhtuste toredate sõnumite ja mulle üllatuseks kojukäimistega.
Mare: Mis sa tahad, et ta Soome läheb?
Jane: Mina võin palju tahta, aga Jaanus kujutab ette, et ta saab oma asjad käima.
Mare: Jah, aga see pole ka mingi elu, kui ta seal nelja mehega pead-jalad koos elab ja meie näeme teda kui kuuvarjutust.
Jane: Mare, meie elame praegu Jaanusega pead jalad koos ja me ei näe üldse. Ja kui näeme, siis me ei räägi, kui räägime, siis tigedalt ja vahetame alati kõige kiiremat infot. Elada võib igat moodi.
Mare: Ja see on õige, elada võib igat moodi. Ma peaks selle kohe raamatusse kirja panema. Inimesed on igatmoodi, olukorrad on erinevad, jah võib elada igat moodi.

***

Alma: Nii, puljong on valmis. Nüüd pean veel ära kurnama, et Ukule saaks selle ikka kuumalt viidud.
Laine: Aga mis minu kaladest saab? Ausõna, kui sina Alma, need prügiämbrisse virutad, siis on meie sõprus läbi.
Alma: Sellega ma küll ei julge riskida, et meie sõprus nüüd läbi saaks.
Laine: Ma saan aru küll, sa teed minu kulul nalja.
Kristjan: Kuuled, hakkame nüüd minema, näed, inimesel on palju tegemist.
Laine: Mul on tilk kohvi veel juua.
Kristjan: Kui sa nii palju kohvi jood, oled poole ööni üleval ja ei lase mul ka magada.
Laine: Sellepärast mina küll ei muretse, et sina magada ei saa. Niipea, kui toauksest sisse saame, viskad diivani peale pikali ja norised.
Laine: Inimene peab vahel natuke puhkama ka. Öeldakse, et need kes päeval tukuvad, need on kõige intelligentsemad inimesed.
Alma: Jaja, ma olen ka seda kusklilt lugenud.
Laine: Sa vaata, intelligendid siin koos. Hea küll, hakkame minema.
Alma: Andke andeks tõesti, ma pean selle puljongi Ukule viima, ja siis pean sättima ennast õhtul tööle viima.
Laine: Ära siis unusta, et ma olen ainuke inimene siin Mornas, kes sinu poolt on.
Alma: Lainekene, sina ikka olid ainukene inimene, kes minu vastu oli.
Laine: See on nii loll jutt, et ma ei taha seda üldse kuulatagi. Hea küll intelligent, hakkame minema.
Kristjan: Almake, aitäh sulle kohvi eest, näeme!
Alma: Näeme jah, eksole. Head aega, Lainekene.
Laine: Aga raha sa mulle kalade eest ei andnudki! H ea küll, Almakene, see on minu kingitus sulle. Krissu, võta see turukott, seda me siia küll ei jäta.
Alma: Issake, see on ju Anneli, aga mulle ütles küll hoopis teise perekonnanime. No on üks inimene, ma ütlen.
Laine: Tsaupläu siis!
Alma: Jaa, nägemist!

***

Naine: Oled sa mõelnud, et mis me siis teeme, kui nad annavadki meile selle laenu?
Ints: See on ainult konsultatsioon ju.
Naine: Jah, aga kui meile öeldakse, et kui see Uuevariku meie seljataga on, siis poleks probleemi, et siis saaksime jaanipäevaks juba sisse kolida.
Ints: Jaanipäeval oleme ikka Uuevarikul olnud, seal on vahel pool siga vardasse aetud.
Naine: Sest mina olen küll valmis, aga ma ei taha, et sa arvaksid, et ma sulle midagi peale suruksin.
Ints: Sa ei surugi. Aga mida sa siin linnas tegema hakkad? No me isaga ükspäev mõtlesime, et kas sa arvad, et sul siin tööd oleks?
Naine: No peab olema, mul on alati tööd olnud.
Ints: Nu sellist tööd, millega seda hiigelsuurt majalaenu saaks tagasi maksta?
Naine: No sulle peab ka tööd olema.
Ints: Ja muidugi, aga talu panti pannes me võime seda laenu saada, aga keegi peab seda laenu tagasi ka maksma.
Naine: Ja Riks arvas, et mina seda teha ei kavatse?
Ints Ei, ta arvas seda, et…
Naine: Ta arvas mida?
Ints: No vaata, on naisi, kes raha pärast lapsi teevad. Seda arvas isa mitte mina,
Naine: Nagu litsid?
Ints: Ei, ma mõtlen kaudses mõttes. Kui sa saad lapse, siis riik peab sulle palka maksma ja kui on rohkem lapsi siis saadakseka rohkem raha.
Naine: Sinu isa arvas, et ma ei suuda mitte mingil muul moel raha teenuda, kui paljunedes jah?
Ints: Ega ta nii ka ei öelnud. Vähemasti ta ei öelnud, et paljunedes.
Naine: Miks mitte, miks mitte. Sinu isa jaoks ma olengi kusagil seal lehma ja koera vahepeal, kui imetajad tähtsuse järjekorda panna.
Ints: Anu, Ära väge täis ka mine, ma ei osanud väljendada seda, mida ma just ütlesin,
Naine: Tead, kui sa ei oska väljendada, siis ära väljenda üldse. Tead, mul on veel parem mõte, lõppeb ära see meie elu arutamine Riksiga.
Ints: Mis mõttes lõppeb, ta ju on minu isa?
Naine: Öösel kuuleb Riks, mis me magamistoas teeme, päeval uurib, kas me kavatseme selle eest raha ka teenida ja kui palju! Tead, nüüd aitab, ma keelan selle ära.
Ints: Keelad ära?
Naine: Jah, keelan ära, panen veto peale. Peika kasvatamise õigus.
Ints: Kuuled, sellist asja ei olemas nagu peika kasvatamise õigus. Ja peika ei tohi öelda, ise ütlesid.
Naine: Ja nüüd ütlen, et ei tohi Riksiga mind arutada. Selge?
Ints: Asoo...
Naine: Mis kell on juba? Me ei saa panka hiljaks jääda, maksame riided ära. Ja sina võta see pintsak seljast, muidu jalutad sellega poest välja ja siis lähed poevarguse eest istuma, siis me raudselt seda laenu ei saa.
Ints: Ega vist ei saa jah.

***

Jane: Kas selle klassivenna vanemad on ikka kodus? Okei, siis võid minna aga saada mulle sõnumiga tema ema nimi ja number. Ja kodused tööd peab ära tegema, no tsau.
Mare: Peetrike, jah?
Jane: Tal koolis uued sõbrad tekkinud, kogu aeg tahab ööseks käia. Ma arvan, et see on uus videomäng, ilma milleta nad elada ei saa.
Mare: Aga kas sa ei arva, et nad võivad mingit pahandust välja mõelda, kui nad sinu silma alt ära on?
Jane: Aga poisi vanemad on kodus ja Peetrike on nii tubli poiss, et ma tõesti ei usu, et ta selle peale isegi tuleks, et midagi hullu korda saata. Äkki on see kolmas põlvkond neid Petersoni-mehi kännust hoopis teise suunda kukkunud.
Mare: Sa arvad jah? Lootma peab. No mis sa täna siis veel teed?
Jane: Selline tunne on, et lähen ja jalutan natuke. Linnud laulavad ka juba
Mare: Tsau!
Jane: Tsau!
Mare: Näeme!
Jane: Näeme!

Kallis lugeja, anna teada, kas oled üks sarja pea 200 000 vaatajast ning mis sind selle juures köidab?

Koos pildikeelega saad tervet lahti kirjutatud sarja osa vaadata ETV lehelt.