Maailma esilinastus! Haapsalus näeb verivärsket suurfilmi rikkur-inimsööjate restoranist
Söömisega seotud tabusid, harjumisi ja kultuuridevahelisi erinevusi on ilmekalt esile toodud kümnetes filmides. Just toitumisharjumuste kaudu saab sageli kõige paremini lahti seletada inimsuhteid, mis valgel ekraanil hargnevad.
Üks toitumisega seotud eripära on loomulikult ka inimliha söömisel, mis on leidnud tee kinno sellistes filmiajalukku kirjutatud teostest nagu näiteks „Texase mootorsaemõrvad” (1974), „Cannibal Holocaust” (1980) ja „Kokk, varas, tema naine ja temakese armuke” (1989). Kinoajaloo üks kuulsamaid kannibale on muidugi Hannibal Lecter Anthony Hopkinsi kehastuses, kes näiteks 2001. aasta filmis „Hannibal” serveerib endale inimaju.
Umbes samalaadseid hõrku maiuspalu naudivad ka täna õhtul kell 19 Haapsalus esilinastuva filmi "Kõigesööjad" elunautlejatest rikkurid, kes küll harva, aga seda suurema isuga kogunevad eesmärgiga osta kokku erinevaid maiuspalu, mille peamine komponent on inimliha. Kuigi nende söömaaegade koht ja aeg on rangelt salastatud, saab kahtlasele ärile jälile ajakirjanik Marcos, kes ostab ka ise ränga hinna eest pileti järjekordsele õhtusöögile. Ta peab endale aru andma, et asja põhjalikult uurida tähendab vaid üht – süüa ise inimest või saada söönuks teiste poolt.
"Kõigesööjad" on isiklikult Haapsallu oma värsket teost sisse juhatama saabuva režissööri Oscar Rojo teine täispikk film. "Rojo jaoks tuli talle endalegi üllatusena, et tema eelmisest filmist "Brutal Box" sai suur rahvusvaheline festivalimenuk. Ka tuli talle üllatusena, et tema uut filmi just õudusfilmide festivalil esilinastada tahetakse, sest ta ise ei pea seda üldsegi õudusfilmiks, vaid rohkem psühholoogiliseks põnevikuks. Ta on ka öelnud, et "Kõigesööjaid" tasub vaadata eelkõige filosoofilises mõttes, kuna kannibalismi teema omab selles teoses metafoorilist tähendust. Inimesed õgivadki üksteist - kui sina ei söö teist inimest, võidaks sind ise ära süüa," rääkis festivali programmijuht Helmut Jänes.
Kombineeritud lugu ja hea näitlejamäng, need on kaks hispaania horror’i kvaliteedimärki, mis teeb ka "Kõigesööjatest" nauditava vaatemängu, hoides publiku närvid pingul kuni lõpusekunditeni välja.
