"Eesti telesarjade suurim häda on kole venimine. Okei, draamasari võib kulgeda rahulikus rütmis, telenoveladest rääkimata; ka põnevussari võib äärmisel juhul toimuda reaalajas, kui mitu tegevusliini käib. Komöödiasarjade point on meelt lahutada ilma ballastita ja Keskea rõõmude, aga ka Köögi, Mendi jne tüüpi sarjade episoodi kestvuseks antakse tavapäraselt ~22 minutit ja see katab vabalt nii 2-3 päeva tegevusi. Kusjuures meie sarjade stsenaariumi puhul jääks õigesti tehes veel siitki kõvasti aega üle. Jah, analoogsete buddy-sarjade episood võib olla ka kolmveerand-tunnine, kuid nende süžee katab siis juba ~nädalajagu toimetusi. Koos reklaamipausidega tunniajaseks VENITATUD komöödiasari on formaadi mõttes täielik absurd. Võrdluseks - koomikute täispikad stand-up etendused kestavad kah kuni tund, vaheajaga 2 setti maximum, ent kogu selle aja pidevalt rebitakse head ja kontrollitud kvaliteediga kildu, minimalistlike vahenditega lisatud näitemängust rääkimata.

Nüüd televaataja lihtsalt tüdineb ja hakkab puldiga klõpsima. Martin Algus loob iseenesest igati asjalikku sisu, kuid ei saa eeldada, et üksipäini õnnestub mitmeks topeltpikaks sarjaks piisavalt palju värsket kildu punnitada - ta vajaks mitut partnerit, kellega plõksida ja "sünergiat" teha. Samas oleks kohe lihtsam ja odavam need sarjad poole lühemaks toimetada, sketšid olgu lühikesed ja konkreetsed ning ähkimised-ohkimised ja klassikalised mõtlikud kurvad silmad tuleb julgelt maha tõmmata. No vaatab, kuidas liinid jätkuvad... mõningad Mendi tegelaskujude maneerid löövad Andersonil ja Rämmeldil tegelastest veel läbi aga vast nad oma "ülesannete" läbimisega muutuvad. Teised häirivad elemendid on mõni copy-paste, näiteks Mendiski kasutatud kõrvalosatäitja seniilne isa - see ei ole kuidagi naljakas nähtus (ei maksa uidata Tujurikkuja teemade lainetele), kui just tegemist ei ole üle võlli keeratud hullu vanamehe tüpaažiga (Vlassov sarjas Hajameelselt abielus).

Eks sarjas oli ka ohtralt toredaid ülitrafaretseid detaile, mida enamik vaatajaid vast miskiks ei peagi, kuid on lõbusa kitši võtmes muhedad - kohustuslik lapsepõlvepilt suplusest karjääris, kus samas ülipuhas basseinivesi; debiilne Prisma-moeriietus; majoneesi su tähtsatele paberitele tilgutav paks kolleeg; ülevõlli jõrm ja rõve kälimees, põllupealse jõlearhitektuuri musternäidise trööstitust võimendav hüljatud autoromu vastasmaja ees, taustaks valitud muusikapalad jpm. Need kõik on ju kenasti olemas, no mis sest et vale plaani, veidra heliga või muidu kohmakalt tehtud. Tähendab et, kogu lavastamises on ka va teine tasand, mida mõistes ja detaile otsides on vaatamine märksa lõbusam, kui passiivselt järgmist head naljakohta oodata (mis võib, aga ei pruugi, tulla alles peale järgmist reklaamipausi).

PS! Keskea rõõmudeks kutsuti originaalfilmi kohaselt sooja aluspesu. Loodetavasti saab mõnes järgmises osas neid ka näha.