Ausalt öeldes - kerge pettumus, aga see sõltub ehk ka sellest, kas olla Daniel Craigi kehastatud Bondi fänn (mina ei ole). Produktsioonile kulutati ajalooline summa - 300 miljonit dollarit - ja efekte on muidugi igat sorti, aga enamalt jaolt oleme seda kõike juba näinud. Kui paar vahvat õhusõidustseeni välja arvata. Ühesõnaga, sädet kipub nappima. Huumorit on vähe, nagu frantsiisi eelmisteski Craigiga filmides.

Bond on vana hea egoist ja šovinist, nagu ikka, aga seisukoht, mille film võtab jälgimisühiskonna ja häkkerite vastasseisus, on ehk pisut üllatav - Bond võitleb luureametkondade ühendamise ja totaalse nuhkimise vastu, ühesõnaga on Edward Snowdeniga üsnagi samas paadis. See poliitiline nüke oligi kõige huvitavam osa uue filmi juures.

Kõige suuremad lootused olid mul seoses Christoph Waltziga pahalase osas - ja Waltz ei valmistagi pettumust, aga saab liialt vähe ekraaniaega. Andrew Scott ("Sherlockist" tuttav Moriartyna) teeb väga mõnusa rolli. Craig ise räägib juba ammu, kui kõrini tal Bondi rollist on, minu meelest on seda tüdimust ka ekraanil näha. Mitmes aeglasemas stseenis (õnneks siiski mitte märulistseenide ajal) hakkas lausa igav, Bondi-filmis ei tohiks seda juhtida.

Ärge saage valesti aru, midagi selle 300 miljoni dollari eest ikka saab ka - kahe ja poole tunnise spioonimäruli, millest homseks suurt midagi meelde ei jää. Aga jälle, Bondist tahaks enamat.

Aga seniste numbrite järgi otsustades vaatajad (vähemalt Ühendkuningriigi omad, kus filmi siiani näidatud on) minu arvamust eriti ei jaga, nii et ärge pange pahaks.