Alati, kui "Titanicut" uuesti näidatakse haarab filmisõpru ahastus: miks küll Rose poleks võinud ookeanis hulpival uksel ka Jackile ruumi teha, et mõlemal oleks elulootust. Ootamatult usutav ja loogiline fänniteooria, mis kummalisel kombel alles nüüd ilmavalgust on näinud, pakub välja lahenduse: Jacki polnud lihtsalt olemaski!

Teooria kohaselt oli Jack kõigest enesetapu äärel oleva Rose'i ettekujutuse vili, kelle ta "kutsub ellu" koheselt pärast laevaahtris pähe võetud suitsiidimõttest loobumist. Jackist saab Rose'i kujuteldav sõber, kelle najal neiu hakkab kujutlema pääsemist teda ähvardavast sundabielust. Kui filmis küsitakse vana Rose'i käest Jacki kohta, siis vastab ta, et Jackist pole ainsatki jälge, sest neid ei saagi olla. Kuigi filmis viidatakse pealtnäha pokkerimängus võidetud piletitele, mis Jacki nimetult ookeanirännakule saatsid, siis fänniteoorias saavad rauga sõnad uue värvingu.

Nii saab lõpuks ka lahendatud küsimus, miks Rose Jacki ei päästnud: teda polnud esiteks olemaski ning teiseks polnud teda enam vaja – Rose oli päästetud.