Inga Lunge hoiab oma koduukse maailma eest suletuna: ümberringi on ülemäära palju negatiivsust, jamasid, probleeme, solvumisi, lahkuminemisi ja kadedust!

„Täiskasvanud jooksevad ja trambivad elus ringi, eriti naised tegelevad multitaskinguga, aga nirvaana ei paista sealt poolt,“ sõnab armastatud näitleja Inga Lunge. Ta on õppinud usaldama seda kõiksust, mis tema sees on.

Inga Lunge (37) tuleb Salme Kultuurikeskusest, kus tema abikaasal Toomas Lungel (54) oli Kaunimate Aastate Vennaskonnaga kontsert. Hilisel õhtutunnil istub ta ühe hotelli kohvikus ja räägib pärast mängufilmi „Pilvede all. Neljas õde“ suurejoonelist edu, mis ta elus tegelikult toimub.

Oled saavutanud Eesti meelelahutusäris kõik, mis selles vallas võimalik –kultuslik sari, selle põhjal valminud mängufilm, rokkiv näosaade ja raju räpišõu. Kas midagi on veel tegemata?

Kindlasti on ja unistama peab, ehkki unistus üksi ei ole mulle kunagi eesmärgiks olnud, et selle nimel töötada. Rohkem loeb tunne kuklas, mille poole liigun terve oma elu ja olemusega. Unistamine ja soovimine ei ole nii lihtsakoeline, kui ta rääkides tundub. Jälgi lapsi – kui nad peavad jõuluvanale kirjutama või sünnipäevaks endale kinki soovima, tekib neil küsimusi, sest neil on kõik olemas. Nad ei oska soovida, sest kõik kaardid on neile kätte mängitud. Kui laps midagi tahab, saab ta selle homme, hiljemalt ülehomme, kui läheme kaubamajast läbi, sest see unistus või soov taandub enamasti rahale. See on omamoodi rikkus, kui suudad unistada millestki, mida raha eest ei saa, ja nii on ka minu unistustega.