„Kui ma poleks nõmmekate Facebooki-grupis oma koerast pilti näinud, oleksin tuliselt vaielnud, et see pole võimalik – ta on kodus,“ räägib Kroonikale Mailis, kes ei märganud, millal Betsy end taas välja kaevas: „Olime laste ja koertega õues, tegime tööd, mängisime.“

Reps ütleb, et Betsy on südamlik ja arglik loom, keda pole vaja karta. Samas rõhutab ta, et mõistab inimeste muret: „Me väga hoolime oma loomadest! Oleme proovinud kõike, rääkinud loomapsühholoogiga, proovinud mõista, mis teda minema kisub.“

Mailis ütleb, et Betsy ei lähe kodust kaugele – ta kaevab end välja, teeb paar sammu ja asub tagasiteed otsima. „Üks inimene kirjutas mulle, et valagu me oma aiale poolemeetrine vundament. Olen esitanud tellimuse kolmele ehitusfirmale, kellest üks mõtleb. Kaks ütlesid ära – pidavat liiga väike objekt olema,“ räägib Reps.

Rihma otsa ta Betsy`t koduaias panna ei kavatse: „Mõistan, et inimestel on koera pärast mure, arvestades, et üks koer jäi meil tõesti auto alla. See juhtum oli aga teistsugune, väga julm. Maja juures toimus ehitus, väravad olid lahti. Kui koer hukkus, käis üks laps isegi psühholoogi juures. Tõesti ei suhtu me sellistesse asjadesse ükskõikselt.“
Repside kodu vanim valvur on viieteistaastane mastif, kelle kõrval kekslevad väike cavalier spanjel ja prantsuse buldog. Ja muidugi Betsy… R. J.