96 tundi enne oma 90. sünnipäeva istub Kihnu Virve diivanil koduakna all ja teeb midagi, mida varem pole teinud

„Sain juba lapsena aru, et olen hea südamega, mis kannatab palju. Nii palju ta kandma ei oleks pidanud, aga laule on mul palju. Elupilte, kus on kahjutunnet ja kahetsust, samuti. Ilusate pidude sees meenub üks sünnipäev, kui istusin kalmistul ja nutsin. Kes tulla lubasid, need ei tulnud,“ meenutab rahvalaulik Kihnu Virve oma suurel juubelil.

Kihnu Virve on erakordne naine. 96 tundi enne oma 90. sünnipäeva istub ta diivanil koduakna all ja teeb midagi, mida varem pole teinud. Rahvalaulik koob kahevärvilist sokki, milles üks lõng on fuksiaroosat tooni. Eriline on see seetõttu, et need sokid koob ta mehele, oma sõbrale fotograaf Jaan Rõõmusele, kellega on aastaid hästi läbi saanud. Üks sokk on valmis, teine pöiani kootud.

„Jaan ütleb siia tulles ikka, et anna üks kõhutäis süüa, raha piltide eest ei ole vaja. Nüüd teen talle beežid sokid, laiad roosad triibud sees. Varem ei ole ma meestele roosasid sokke kudunud, aga see on nüüd moodne,“ naerab Virve.

Pani lahkunud abikaasa laulu sisse

Virve oma Jaan, abikaasa Jaan Köster lahkus viis aastat tagasi Virve sünnipäeva päeval. Virve tegi hommikul kohvi valmis ja läks Jaani ehk Vana, nagu ta teda hüüdis, kohvile kutsuma. Mees magas ikka veel. „Mõtlesin, et mis ta unes näeb, et nii kaua magusasti magab,“ räägib Virve. „Aga Jaan oli läinud, ainult voodi oli veel soe.“ Virve laulude sisse jõudis kange Kihnu loomuga pillimees-kalamees Jaan pärast oma surma. „Tegin talle kaks laulu, mõlemad pärast ta lahkumist,“ lausub Virve nukral toonil. Virvel ja Jaanil on neli last, kuus lapselast ja kaks lapselapselast.

„Kõige ilusam päev Jaaniga oli meie kuldpulma päev,“ ütleb rahvalaulik. „See oli ehtsam kui meie hakatusepulm. Sõitsime autoga ringi, nukk lintidega eesotsas. Külarahvas tõmbas linte autole ette. Kombe järgi saab pruutpaari autole lindi ettetõmbaja lonksu viina rüübata. Tahtjaid oli nii palju, et viin sai otsa. See oli ilus päev! Soosaare Mark sõitis kaameraga ees ja muudkui filmis.“

Jutustades toetab Virve käed tugevalt põlvedele ja hoiab jalgu harjumatult avali. Ta istuvat juba neiueast peale nii, sest