Täna teatasid Daniel Levi ja Eleri Viinalass lapseootusest ning sedapuhku meenutame Kroonika kodu-eri lugu ajast, mil paar veel Kalamajas Köie tänaval elas. Millest unistasid ja kuidas nägid noored enda tulevikku siis? Loe ja saad teada. Et aimu saada paari sisustusmaitsest, siis ära unusta galeriist ka pilte vaadata!
KEVAD 2016 | Kalamaja on kui mõnus hipilaul lõkke ääres!
„Kui ma olin Tallinnas 2012. aastal praktikal, tundsin, et linna üks piirkondadest Kalamaja justkui kõnetaks mind – et ma pean sinna kolima. Kuulsin, et ka jumal ütleb – see on järgmine samm,“ lausub muusik Daniel Viinalass.
Daniel (28) ja tema psühholoogist abikaasa Eleri (27) kolisid Tartust Tallinna 2014. aasta sügisel. Daniel märgib, et kui võrrelda Kalamaja muusikaga, siis on see nagu üks mõnus hipilaul lõkke ääres.
Ligi viis aastat abielus olnud paar kolis kõigepealt Köie tänavale, mida ääristavad peamiselt 20. sajandi esimesel kahel kümnendil ehitatud Lenderi tüüpi puumajad. Need said nime inseneri ja ehitusettevõtja, Tallinna esimese eestlasest linnapea Voldemar Lenderi järgi.
Daniel ja Eleri sattusid ajaloolisele tänavale elama tänu tutvusele. „Üks mu sõber sõitis aastaks USAsse ja nii me saime mõnusasti tema korteris Kalamajale iseloomulikus puumajas elada. Seal oli hästi õdus, lausa intiimne õhkkond, kuid meile meeldib rohkem siin, uues kohas Jahu tänaval,“ selgitab Daniel. „Kohe kui me sisse astusime, võlusid meid maast laeni ulatuvad aknad, kust tuleb palju loomulikku valgust, ja muidugi ka maja kaasaegne arhitektuur. Näiteks on siin peaaegu iga korter isesuguse planeeringuga. See teeb maja eriliseks.“
Tänava ääres paiknenud sõjaväe jahulao järgi oma nime saanud Jahu tänav sündis samal aastal kui Köie tänav, ainult et ta on pikem ning hoone, millest noored vaimustusid, on vanade puumajade totaalne vastand. Äri- ja eluhoone Art Depoo rajati veidi üle kümne aasta tagasi endisesse ettevõtte Norma labürintlikusse tootmiskompleksi.
Tundub, et jumal tõesti juhatas noored Kalamajja, sest kohe, kui nad pidid seoses Köie tänava korteri peremehe tagasitulekuga endale uut elamist otsima asuma, pakkus Eleri sõbranna vinget asenduskohta. „Kinnisvaravahendajatega pole meil tegemist olnud, meie maaklerid on meie sõbrad,“ ütleb Daniel.
Kui tähtis on Viinalassidele piirkond, kus nad elavad?
„Mind võlusid Kalamaja juures grafitid. See oli üks esimesi detaile, mida ma tähele panin. Muide, minu laual seisab maailmakuulsa grafitimeistri Banksy töö, mille ostsin eBay`st.“ Ta viitab ümmargusele söögilauale, kus kollaste tulpide taga seisab raamitud meistriteos.
Naabritele glögi ja šokolaadi
Ehkki Daniel hindab heas ja turvatud majas ning väärt piirkonnas elamist, kinnitab ta, et iga elukoha puhul on kõige tähtsam see, missugused inimesed sind ümbritsevad: „Tegelikult polegi tähtis, kus sa elad, kas Kadriorus või Mustamäel. Kõige tähtsam on see, missugused inimesed sinu ümber on ja mida sa ise kohalikele annad – kas sa suudad ühe või teise kandi paremaks muuta.“
Mida ta ise on andnud endisele kalurite asumile, millest on saanud hipsterite meelispaik? „Loodan väga, et minu hea läbisaamine naabritega toob sellesse kanti rohkem soojust. Mulle meeldib naabritele üllatusi teha, näiteks panna postkasti kaarte. Jõulude ajal käisime uute naabritega tutvumas ja viisime neile glögi ja šokolaadi. Kui nad lendasid Taisse, saatsid nad meile postkaardi.“
Eleri usub, et tema abikaasa teeb eriliseks ka tema perest tulenev külalislahkus: „Danieli pere uksed on alati kõigile valla, kõik sõbrad saavad seal kõhu täis ja võivad ka öö veeta. Sama lugu on ka meie koduga.“
Kui suur erinevus on ülikoolilinna- ja pealinnaelul? On inimesed siin tõesti külmad ja liiklus agressiivsem? „Mina ei usu väga seda jampsi,“ lööb Daniel käega ja naerab. „Mu meelest on Tallinn ideaalne koht end muusikamaastikul kinnitamiseks, Tartus on jällegi palju häid sõpru, keda tahaks aeg-ajalt näha. Kusjuures ma teen oma bändiproovid siiamaani Tartus. Me ei tee neid iga päev ja paari tunni kaupa, vaid mõne kuu tagant ja väga intensiivselt, näiteks nädal aega jutti.“
Eleri hakkab selle jutu peale naerma. Daniel olevat ka siinsamas korteris mõned bändiproovid teinud. „Ükski naaber pole müra pärast midagi ütlema tulnud, mina olen küll paar ööd kõrvatroppidega maganud.“
Danieli üllatuskink – meigilaud ja ehted
Kui Daniel ja Eleri Jahu tänava korterisse kolisid, leidsid nad, et see on mööbliga üle koormatud, ja viisid liigse kraami välja. „Asemele tõime enda sisustuselemente. Meile meeldib, kui meie asjad tulevad korterisse järele, nad muudavad selle n-ö meie omaks, lisavad eluruumile hinge,“ selgitab laulja. „Olgu see minu Ameerika vanaemalt päritud elevandikuju, Austraaliast kingituseks saadud keraamiline ananass, minu kitarr, mis on kleepse täis, meie tuttava loodud disainvalgusti või Tai rannalina, mis ehib meie voodi peatsit.“
Eleril on eriline mälestus magamistoa nurgas akna all seisva meigilauaga.
„Kui ma tulin oma sünnipäeval koju, avastasin selle – Daniel tegi mulle üllatuse!“ Naeratades vaatab ta abikaasale otsa. „Kusjuures sinna oli juurde muretsetud ka ehetehoidja koos ehetega ja Make Up Store’i kinkekaart. Daniel tahtis mulle selle kingitusega näidata, kui palju ta mind armastab!“
Kuidas Daniel oskas ehteid valida?
„Käitun Elerile kingitusi tehes suhteliselt isekalt. Ostan seda, mis mulle endale meeldib, või seda, mis ma arvan, et Elerit kaunistab. Tavaliselt on minu kingitud asjadega nii, et talle alguses midagi ei meeldi, kuid ajapikku hakkab ta neid armastama,“ selgitab Daniel.
„See on tõesti nii. Ma ise ka imestan, kuidas on see võimalik,“ kinnitab Eleri.
Pikad laupäevahommikud pidžaamades
Kuidas on noored kodutööd omavahel jaotanud?
„Koristab põhiliselt Eleri. Aga kui ta on terve päeva tööl ja mina tegelen terve päeva kodus muusikaga, siis tekib teatud loominguline segadus. Kui ma näen, et Eleri astub koduväravast sisse, hüppan püsti ja hakkan välgukiirusel ennast liigutama. Ma suudan toa megakiirelt, kolme minutiga ära koristada!“
Daniel kiidab väga Eleri kokkamisoskusi: „Ta oskab hästi süüa teha! Eile oli meil mehhiko toit – ahjus tehtud tortillad. Kunagi oli tema firmaroog kanapasta, kõik armastasid seda! Tihti teeb ta ka karrit ja erinevaid roogasid tšilliga.“
„Kui süüa valmistab Daniel, teeb ta seda hästi põhjalikult ja armastusega. Näiteks tegi ta hiljuti kookos-maapähklikastet kanaga ja see oli väga hea,“ kiidab Eleri.
„Pere on mulle õpetanud tänulikkust. Näiteks enne igat toidukorda loeme lauas toidupalve,“ räägib Daniel. „Toit laual ei ole iseenesestmõistetav, nagu paljud arvavad. Paljudel inimestel ei ole üldse süüa.“
Kuidas Eleri ja Daniel koduseinte vahel vaba aega veedavad? „Meile meeldib diivanil istuda,“ ütlevad nad kui ühest suust ja purskavad naerma.
„Laupäeva hommikul on mõnus magada nii kaua kuni jaksad ja pärast kolida pidžaamades diivanile ja lihtsalt olla,“ sõnab Eleri ja ringutab. „Argipäevaõhtuti teen süüa ja me püüame alati üheskoos laua taha istuda – see on omaette väärtus. Mitte nii, et igaüks sööb eri ajal!“
Danieli ja Eleri jaoks on antud eluhetkel kõige tähtsam pühendumine teineteisele, elu nautimine enne laste tulekut. „Lapsed on suur õnnistus ja me varsti jõuame perioodi, kui tahaks lapsevanemaks saada.“
Missugune on noorte unistustekodu tulevikus? Noored jäävad mõttesse...
„Ilmselt võiks see olla korter. Ma olen alati korteris elanud ega tunne, et peaks ilmtingimata majas elama. Aga tahaks kindlasti elada seal, kus on inimesi, maale kuhugi kaugele inimestest ei kipu,“ ütleb Eleri.
Daniel lisab: „Materiaalne ei ole tähtis, põhiväärtus on inimesed sinu ümber!“
