Kroonika 2017. aasta viimane ja 2018. aasta esimene number teeb trükiversioonis kokkuvõtte olnust ja vaatab otsa tulevikule. Aastalõpumeeleolus räägivad-reastavad Kirsti Timmer ja Kerli Dello veebi-Kroonikas oma 2017. aasta elamused.
Teleshowde „Väikesed hiiglased“ ja „Su nägu kõlab tuttavalt“ asendamatu toimetajaja ja taustajõud Kirsti Timmer ammutab oma energiat rohkem teatrist kui televisioonist. „Mul on pigem keerukas televisiooniga seotud asju kõrvaltpilguga vaadata, olen ise liiga selle sees. Telesari „Nukumaja“ suutis siiski õigeks ajaks mu koju teleka ette meelitada. Selles oli lugu, pinge ja põnevus. Head näitlejad, kellel oli ka huvitav oma tööd teha. Suurim üllataja sealt oli ehk Franz Malmsten!“ räägib Kirsti.
„Lugemisele jäi lõppeval aastal vähem aega, võibolla seetõttu, et kirjutasin ise raamatu, ent teatrisse jõudsin küll. Mul õnnestus näiteks näha „Vendade Karamazovite“ esimest ja viimast etendust. Metsiku elamuse sain Linnateatri lavastusest „Inimesed, kohad ja asjad“, peaosas Evelin Võigemasti. Väga meeldis „Kes kardab Virginia Woolfi?“ Draamteatrist jättis jälje ka „Hõimud“. Muusikast rääkides - olen veel liigselt Karl-Erik Taukari kontserdi mõju all, aga 2018. aastast ootan Guns N’Rose’st. Usun, et see on elamus!“
Kaitseväe teavituskeskuse produtsent Kerli Dello jääb 2017. aastast mäletama Veljo Tormise „Raua needmist“. „See oli Kaitseväe 99 aastapäeva kontsert Estonias, mis ületas kõik seni nähtud ja kogetud elamused. Istusin saali esimeses reas ja tundsin, kuidas selline muusika – mis oli küll vaid osa pikast konserdist, muudab inimesi ja maailma. Televisioon ja Youtube ei suuda seda asenduda. Televisiooniga seotud inimesena sooviks reastada ka saateid, ent neid on igal aastal uusi, häid ja kesmisi, nagu neid ikka tehtud on. Tööalaselt olen seotud rohkem Kaitseväe tegemistega ja ehk seetõttu läksid mulle hinge noorte kaitseväelaste poolt tehtud jõulutervitused. Nende noorte iniemste üle on mul südamest hea meel.“
