Pimedatel, külmadel talveöödel tundub just see päev nii metsikult kaugel olevat. Rabame, rassime, viriseme, lõdiseme ja voila! – äkki avastame, et juba homme ongi jaanipäev! Pakime autosse päevitusriided, kummikud, sulejope ja vihmavarju. Aastast aastasse nelja hooaja varustus kaasa ja olenemata ilmast lähedaste juurde lõkke äärde, et tunda koosolemise rõõmu.

Vanadele eestlastele oli jaanipäevast hingelähedasem suvine pööripäev. Sel päeval tasub kindlasti teha mõned rituaalid, et kasvatada elujõudu ja parandada tervist, teravdada intuitsiooni, avada n-ö loomingu väravad ja tuua oma ellu armastuse soojust. Ja mida muud meil siis veel tegelikult vaja on!

Rituaalide läbiviimine tükki küljest ei võta ja kes ei julge tegutseda avalikult – tehke seda salamisi! Vanadel eestlastel oli kombeks kirjutada pööripäeval oma soovid paberile ja see kollase lõngaga kokku siduda. Jaanilaupäeval pisteti „sooviavaldus“ taskusse ja tantsiti seitse ringi ümber lõkke. Seejärel visati paber tulle. Niiviisi toimides pidavat elu soovitud suunas muutuma. Armastuse ja kire kasvatamiseks korjati aga pööripäeval seitset sorti õitsvaid taimi, mis kollase paelaga kimbuks seoti.

Lõpetuseks ka üks humoorikas soovitus naistele: kui sa magad jaaniööl seitsme mehega, siis saad hommikul kindlasti teada, mis on su lemmiklill!

Armsad lugejad, vähem pahurust ning rohkem usku, lootust ja armastust! Nalja, naeru ja soojust teile südamesse!

Jaga
Kommentaarid