Krista Lensin: "Kui sul on hulk pööraseid ja tegusaid sõpru, tuleb ka alati häid mõtteid."

Kui sul on hulk pööraseid ja tegusaid sõpru, tuleb ka alati häid mõtteid. Ja need saavad ellu viidud tohutu kiirusega, ilma pikema arutelu ja mömmerdamiseta. Nii ma siis avastasingi ennast eelmisel nädalavahetusel rabast, järve äärest. Telgid pandi püsti, ahjud küdema, uhhaa enda püütud kalast potti podisema ja nii ta läks. Mehed ehitasid kilesauna, tegid süüa, tõid puid, käisid kalal, sõitsid ATV ja kelguga läbi raba kilomeetreid edasi-tagasi, et rahvast juurde tuua, jälgisid küttekoldeid, et öösel külm ei hakkaks, ning naised istusid, mõnulesid sooja tule paistel ja laulsid. Minu jaoks oli kõik parimas korras ja ma tõepoolest poleks osanud mitte kedagi mitte millegagi aidata. Jääb vaid loota, et mu seltskond oli meeldiv ja piisav.

Öösel kustus ahjus tuli ja hetkega tungis õues valitsev jäine külm telki. Suure sahmimise peale saime taas sooja ja oi, kui magus uni siis tuli! Vaatasin neid inimesi seal metsas ja mõtlesin, kui õnnelik inimene mina ikka olen, et mu ümber on selliseid kamraade – nendega koos võiks kas või kogu maailma pahupidi pöörata. Kaks ööd talvises rabas edukalt veedetud! Nagu sellisel puhul minule tüüpiline, tekkis mul soov kogu seda rõõmu oma tütrega jagada ja teisel päeval kutsusin ta meiega ühinema. Seda pilti ei unusta ma iial… Hetke, kui ATV koos selle taha kinnitatud kelguga läbi raba kohale kihutas, hunnik kotte ja muud varustust kelgu peal ja kõige otsas lumine, pahur ja kössis teismeline. Purskasin südamest naerma. Tema aga vaatas mind, silmad paanikast ja hämmingust pilukil. Vaatas kogu seda jääkülma situatsiooni, rõõmsaid ja särvaid inimesi mu ümber, raputas end lumest puhtaks ja sisistas läbi plagisevate hammaste: „Jumal küll, emme, palun ütle, et Taxify mind siit üles leiab ja koju viib! See kõik on liiga õudne.“

Tervitused Jõõpre, Pärnu, Lavassaare ja Viimsi semudele – teiega ainult ela ja ela! Ja nagu ikka minu jaoks, rabas on asju…!