"Neli ja pool aastat tagasi istusime kena ametnikuproua vastas laua taga, minul beebike süles," kirjutab Merle Liivak viimases Pere ja Kodu ajakirjas. "Lükkasime täidetud väljadega ankeedi tema poole Proua libistas silmad üle me tütrele pandud nime – Lumi – ja suunas siis pilgu aegluubis õue."

Suurest aknast paistsid päikesest heiklevad lumehanged. Vaikus. Vaikus. Mul jooksid külmavärinud üle selja. Ta on vist läbinisti lummatud! Ja siis ta küsis: “Kas te olete kindlad, et soovite sellist nime panna?”

Pärast tütrekese nime esitlemist Facebookis pihtis hea tuttav, et ka tema oli kaalunud seda nime oma tütrele, aga julgusest jäi puudu. Varsti kompas üks vastne ema: “Tahaks ka oma tütrele Lumi nimeks panna. Aga kuidas sugulased vastu võtsid?” Hõimlaste reaktsioon pakkus kinnitust, et nimi on osutunud ootamatult pungiks. 

Loe kolumni pikemalt edasi Pere ja Kodu digiajakirjast:

Jaga
Kommentaarid