Stig Rästa kirjutas vahetult pärast pisitütre Lumi sündimist avameelse blogipostituse "Ma olen isa", kus ta räägib enda kogemusest ITK sünnitushaiglas ja tunnetest, mis teda enne tütre ilmatulekut valdasid.

Tema sõnul oli sünnitava naise kõrval seista üsnagi lootusetu ja abitu tunne, sest muud teha ei saa, kui olemas olla ja hellusi jagada. "Üheksa tundi agooniat, paar asendivahetust ja pressimist - äkki käis plõks ära ja juba oligi põnn ämmaemanda kätel," meenutab Stig Rästa.

Järgnevad päevad Ida-Tallinna Keskhaiglas olid aga täis hämmingut, arusaamatusi ja muidugi rõõmu. "Enne sünnitust arutasime palju, kus väike vastu võtta ja millegipärast jäi elukoha läheduse tõttu sõelale ITK," põhjendas Stig nende valikut. Ent perepalatis hakkasid asjad võtma omi mõõtmeid.

"Konveiermeetodil noorte alustavate perede eest hoolitsemine jättis ausalt öeldes soovida, seda just inimlikust aspektist. Ma saan aru, et see on nende jaoks kaheksa tuhandes väike loll pereke, kes sinna korrusele saabub, aga meie jaoks oli ju tegu täiesti esmase kogemusega - Põhimõtteliselt anti meile teada, et te ei oska midagi, ei saa hakkama ja teilt on vist parem laps ära võtta."

Loe Stig Rästa kolumni veebilehel "Mees olen" edasi SIIT!

Jaga
Kommentaarid