„See paanika, et ma ei jõua kõike ära teha, tekkis esimest korda siis, kui olin kümneaastane. Olime matnud mu vanaisa ja ma sain aru, et igavik on nii suur number, et ma ei saa sellest kunagi aru ja niikuinii jääb palju asju tegemata,“ lausub tuntud maailmarändur, ajakirjanik ja ettevõtja Tiit Pruuli.

Ränduri elu on nagu kuu, mille heledam külg kiirgab teistele ilusa ja säravana, ent tagumine varjab sügavalt isiklikke läbielamisi. Kas Mart Laari esimese valitsuse võtmefiguuri Tiit Pruuli (51) rändurielu oleks võtnud nii suuri mõõtmeid, kui ta 1994. aastal ei oleks pettunult Toompealt lahkunud?

Intervjuus meenutab ta aga kahte olukorda, mil ta peaaegu surmasuust pääses. Hetke, kui oleks sarnaselt isale peaaegu ära uppunud ja hetke, kui püstoliga mehed ta tagaistmele tirisid ja Linnuvabriku karjääri suunas sõitma hakkasid.

Mis täpsemalt juhtus ja kuidas on ta enda elu pärast surmasuust pääsemisi “ümber vaadanud” - loe täpsemalt Kroonika digiajakirjast digi.kroonika.ee!

Jaga
Kommentaarid