Urmas Sõõrumaa: "Täna tean, et inimene hakkab juba sündides koguma endale emotsionaalseid traumasid."

„Ainus asi, mida saan oma lastele kinkida, on armastus. Praktilise poole pealt, kui saan neile ka hea hariduse anda, siis kõik ülejäänu on siin maailmas suhteline,“ ütleb seitsmekordne isa ja kahekordne vanaisa, ettevõtja Urmas Sõõrumaa (55).

Ebatraditsiooniline isa

„Lapsed võivad minu üle uhked olla. Ma ei ole füüsiliselt kogu aeg nende kõrval, aga olen isa, kes on oma laste jaoks olemas. Ma ei löö nendega koos kõiki naelu seina, kuid minu peale saab loota, ükskõik millises maailma otsas peaks häda käes olema. Hea isa on eeskuju, kuhu poole püüelda nii füüsiliselt kui vaimselt.

Olen vanusest sõltumata suutnud siiani, ja loodan, et suudan elu lõpuni kõik kukerpallid oma lastega kaasa teha. Lapsed ei pea häbenema, vaid vastupidi – tunnevad uhkust oma isa üle. Ükskõik, kus nad asuvad, ükskõik kus koolis või lasteaias nad käivad, ükskõik kui imelikke asju nende isa ei tee. Vahel kandideerin poliitikas, vahel kiidan Edgar Savisaart, vahel seisan pea peal või istun pimeruumides. Lapsed pole minuga neid asju siiani veel kaasa teinud. Eks see on natuke minus kinni ja natuke selles, et taolistest nõndanimetatud vaimsetest asjadest – mis on viimasel ajal nagu sõimusõna – ei ole ka laste emmed väga lugu pidanud. Seetõttu on mul raske lapsi nendesse tegemistesse kaasata.“

Kvaliteetaeg

„Minu jaoks on ideaalne, kui saan minna koos lastega rabasse jalutama, reisida kusagile, külastada näituseid, käia ühiselt trennis, kuulata huvitavaid seminare. Selleks pean hakkama stabiilsemaks ja paiksemaks... Mul on plaan. Sel suvel elasin suurema osa ajast maal, sünnikohas Hageri lähedal. Loodan, et lapsed hakkavad seal rohkem külas käima. Mu nooremad pole õiget maalähedust tunda saanud. Paljajalu rohul käimine on nende jaoks, kergelt öeldes, häiriv tegevus. Vanemad lapsed on rohkem looduslähedust nautinud. Loodan, et väiksemate puhul on loodusega kontakti leidmine aja küsimus.

„Kindlasti olen ka mina seest traumasid täis, kuigi pean ennast tugevaks inimeseks.“

Põhjus, miks nooremad tütred on rohkem linnalapsed, seisneb selles, et nad on nii-öelda meie moodsa ühiskonna taga-aetavad hobused.