Urmas Sõõrumaal ei läinud KOV võitlustules päris nii nagu ta oleks soovinud, kuid ta ei lase pead norgu ja võtab seda hea õppetunnina. Üks on siiski kindel. Riigikogu valimistele ta ei pürgi.
“Sain valimistelt hindamatu kogemuse. Nautisin täiega rahvaga suhtlemist. Rahvas tahab tsirkust, leiba ja hea kui saab verd näha. Iga rahvas on oma valitsejate nägu. Siis sa seisad ja vaatad, et kas sa suudad rahvast tõmmata enda poole või kukud sinna rahva sekka näoli. Proovisin seista sirgelt oma eest ja kui ma siis seda valimistulemust nägin ja inimesed arvasid, et ma olen pettunud, vastupidi see oli kallis aga väärtuslik õppetund.
Loomulikult panin sinna alla ühe korraliku katusekorteri raha. Ma ei hakanud nutma. Hakkasin mõtlema mis seal head oli. Sain aru rahva soovist – nad ei ole valmis muutuma vaid tahavad jätkuvalt näha verd ja tsirkust. Isiklikus plaanis tegin suure teene Eesti poliitika jaoks, mida olen tahtnud parteide toetamisega juba mitukümmend aastat teha. Ma põhimõtteliselt lasin palju kirutut Keskerakonna läbi valijate puhastustorust. Eraldasin sealt Edgari, kes ei ole enam piltlikult öeldes „kuritegeliku organisatsiooni“ ninamees keda peab surnuks nokkima. Kõik teised parteid olid sunnitud püksirihma pingutama, sest nad keegi ei teadnud kuidas minu ja Jüri Mõisa tulemine valimistulemust mõjutab. Meie abiga loodi uus platvorm. Pooleteise aasta pärast on uued valimised. Olen alati öelnud et poliitika kui laveerimise kunst, mis Riigikogu tasemel on paratamatu pole minu teema ehk see mida riigikogu tasemel tehakse mulle ei meeldi. Mina olin valmis kommunaaltasandil kaasa rääkima. Kuna linnakodanikud seda ei hinnanud siis olen tänulik nende arvamusel, kuid pooleteise aasta pärast ma ei kandideeri.”
