Nüüd, kakskümmend aastat hiljem selguvad saladused Diana matuste kohta dokumentaalfilmis "Seitse päeva, mis raputasid Windsoreid".

Printsessi matuste ettevalmistamiseks oli aega vaid nädal ning pole ime, et pinged kasvasid. Tuletame meelde, et kuninganna matusteks valmistutakse juba 1960ndast aastast alates.

Film paljastab ka, kuidas Pariisist printsessi surnukeha ära tooma läinud Paul Burrell ja Diana autojuht Colin Tebbutt pidid püstitama ajutise surnukambri, kuna ruum, kus surnukeha hoiti, oli tänu augustikuumusele liiga soe. Ka pidid nad fotograafide tõrjumiseks akende ette tekke riputama ja akna taga ootavaid fänne tõrjuma.

Selgus ka, et kui uudised printsess Diana surmast varahommikul Inglismaale jõudsid, otsustas kuninganna seda esialgu oma lastelaste, 15aastase Williami ja 12aastase Harry, eest varjata. Kuninganna oli nii mures, et andis käsu kõik raadiod ja televiisorid Balmoralis, kus nad parasjagu viibisid, ära peita.

Kui kurb sõnum poistele lõpuks teatavaks tehti, anus Harry isa, et ta saaks koos temaga Pariisi minna ema surnukeha järele, kuid ta jäeti Inglismaale.

Kui arutluse alla tuli, kes kõnnib Diana kirstu taga, tahtis vend Charles Spencer seda üksinda teha, kuid Charles leidis, et ka tema ja pojad peavad seal kõndima. William aga keeldus, kuna tahtis privaatselt leinata ning nõustus alles viimasel hetkel koos isa ja venna ning Charles Spenceriga kirstu järel kõndima.

Matuserongkäiku oli tänavatele vaatama tulnud ligi kaks miljonit inimest.

Printsess Diana matused