Armi näitamisega tahtis Eugenie tänada arste, aga näidata ka skolioosi põdevatele inimestele, et seda pole vaja häbeneda.

Eugenie andis hiljuti väljaandele The Telegraph intervjuu, milles ta rääkis avameelselt, mis tunne tal oli, kui tal 11-aastasena skolioos diagnoositi. Jääb mulje, et periood, kui tüdruku selgroog oli kõver, oli tema elus küllaltki traumaatiline. Operatsiooni korras korrigeeritakse selg sirgeks ja lõikusest taastumine võtab aega mitu kuud. Vahel peab peale operatsiooni inimene õppima isegi uuesti kõndima.

Eugenie muretses, et peale operatsiooni ei peeta teda enam tavaliseks ehk nii-öelda normaalseks, teistega võrdseks tüdrukuks. “Kõige hirmutavam aeg oli enne operatsiooni. Hirm tundmatu ees ja hirm tervisemure tõttu on erinev. Olin vaid 11-aastane ja mulle öeldi, et vajan operatsiooni. See pani mind aga kõikuma. Mõtlesin, et ma pole pärast normaalne nagu kõik teised,” rääkis printsess.

Peale operatsiooni oli pikk taastumisprotsess Eugenie jaoks tüütu. “Mäletan, et olin vihane, sest ma ei saanud mängida ja joosta,” ütles naine. Isegi aastaid hiljem mõjutas operatsioon tema liikumist. Ta mäletab ka seda, et kreemitas armi, et see kaoks. “Minus oli mingi seletamatu tühjuse tunne,” rääkis Eugenie.

Nüüdseks on arm muidugi uhkuse asjaks saanud ja Eugenie on kogu looga endas rahu teinud, aga ta soovib oma lugu rääkida, sest loodab, et sellest saavad abi teised, kes seisavad sarnaste hirmude eest. “Sind defineerib sinu süda ja hing, aga mitte su välimus. Ole uhke lugude üle, mida saad enda kohta teistele rääkida,” paneb Eugenie südamele.