Katoliiklased üle maailma tõstsid hädakisa: kuidas niimoodi võib, päris-neitsil polnud seksuaalsusega mingit pistmist ja üleüldse on see üks hirmus pühadusteotus!

Tõsi, piiblis pole märgitud, et Neitsi Maarja oleks kunagi seksinud. Küll olid tal “ohtlikud suhted” või ehk õigemini platooniline armastuslugu Jumalaga, mida on hiljem püütud seletada nõnda, et Maarja juurde tuli jumala ingel, kes teatas neitsile, et ta peab tooma ilmale jumala poja.

Neitsi rasestumist põhjendati sellega, et tema sisse tuli Püha Vaim. Seksist pole juttugi ning me ei tea isegi seda, kas ja kui palju Joosep, lihtsameelne puusepp, kes Maarja pärast ära võtma pidi, teda üldse proovida sai.

Huvitav, miks on katoliiklased nii marus? Piibli-Maarja oli ju samasugune noor naine nagu modelli-Maria ning kuna ta oli inimene, siis ta pidi tundma ka seksiisu. Miks on Maarja seksualiseerimine tabu?

Üks hispaania kolumnist on spekuleerinud, et see, mis katoliiklasi enne jõulu sedavõrd närvi ajas, ei olnud mitte neitsi seksualiseerimine, vaid see, et Maarjas nähakse eelkõige ema ning paljude puritaanide arvates ei ole ema kunagi seksuaalne.

Ei iial. Emad ei seksi. Emade rinnad kuuluvad nende lastele ning äsjasünnitanud naise mees peab nagu puusepp Joosep vaguralt kätki kõrval valvama ning vastu pidama.

No olgu, tänapäeva Joosepid võivad netist porri tõmmata või onaneerida, aga see on ka kõik. Igal juhul kuuluvad moodsad Maarjad ehk väikeste laste emad vähemalt mõnda aega pärast sünnitust jumalale ning nende seostamine maise ja lihaliku seksiga on patt.

On muidugi ka normi eirajaid, jäledaid hoori, kes on nõus seksima ka sünnituslaual. Selliseid kiimas elukaid põlgavad korrakski elus jumalaema rolli ihkavad, korralikud naised muidugi südamest.

Aga huvitav, kummad naised on õnnelikumad? Kas need, kes ümbritsevad end pärast sünnitust (võlts-?)pühaduse oreooliga või need, kes jäävad oma meeste, Joosepite erutavateks ja lihalikeks naisteks?