Ma olen ilus neiu, tean seda, siiski suudan alati midagi leida mille üle meelt heita. Austajatest mul puudust ei ole, siiski kui kohtan kena meest, tuleb mul blokk peale, kuna arvan et kindlasti ta on koos minuga, kuna hetkel teist silmapiiril ei ole ja muud üle ei jää, või et tahab hoopis mu sõbrannat ja selleks poeb mulle lähemale, et temaga kontakti saada. Ja üleüldse ma võrdlen ennast pidevalt oma sõbrannadega ja jälle on mul põhjus endale midagi ette heita. 

See tekitab minus juba probleeme ja tahan leida lahenduse, et end jälle armastama hakata, kuna see pidev enese haletsemine kurnab jubedalt. Küsimuseks ongi, et kuidas saada üle enesekriitilisusest ja alaväärsuskompleksist, ning hakata ennast armastama sellisena nagu olen loodud olema ? Amel, 19

Dr Noormann: Enesekriitilisus pole ju paha. Hullem, kui seda ei ole – näiteks kui reaalsus- häbitundeta noored laulusaatesse tikkudes ennast naeruvääristavad. Kuid kriitikameel ei tohi ainult halva tuvastamiseni viia. Kirjuta harjutamistööna iseenese iseloomustus. See peab koosnema !) kõigile nähtavate füüsiliste omaduste kirjeldusest 2) Sinule endale teada olevatest sisemaailma omadustest nagu võimed, psüühilised omadused ja kõlbluse tasand (ausus-valelikkus ja väärikus-labasus) 3) käitumine – argus-julgus, otsustavus-otsustamatus, juhtimine-juhitavus, vastutusvõime. Pead olema enda vastu aus ja panema kirja nii head kui halvad jooned. Edasine peaks selge olema - hinda ja armasta häid omadusi endas ning püüa vabaneda halbadest. Enesekujundamise psühhoteraapias psühholoogi juures just nii teemagi.

Jaga
Kommentaarid