1. Kõigepealt kombed, siis raamatutarkus
Enne neljandat klassi ehk kümnendat eluaastat jaapanlased eksameid ei tee. Koolis pannakse esimeses kolmes klassis rõhku hoopis elulisematele väärtustele kui raamatutarkus — rõhku pannakse isiksuseomaduste arendamisele ning headele kommetele. Tähtsaim kui tuupimine on selgeks saada austus teiste vastu ning looduse ja loomade hea kohtlemine. Palju pööratakse tähelepanu lahkusele, hoolivusele, empaatiale, teistega arvestamisele ja õiglusele.

2. Lapsed koristavad kooli ise
Jaapani koolides ei ole koristajaid, sest lapsed peavad ise korras hoidma nii oma klassiruumi, kooli üldruumid, kohviku kui tualetid. Õpilased jagatakse gruppidesse, iga grupp vastutab kindlaksmääratud aja jooksul ühe ala eest ning õppeaasta jooksul vahetavad grupid oma koristatavaid alasid. Sel moel õpivad lapsed eelkõige puhtust pidama ja koristama, kuid ka teiste tehtud tööd austama ning koostööd tegema.

3. Tervislik toit on au sees
Jaapani haridussüsteemi üks väga tähtis osa on tervislik toit. Koolitoit valmistatakse alati kohapeal, et see oleks võimalikult värske ja kasulik, ning menüü koostamisel osalevad tippkokad koos tervisespetsialistidega. Söögivahetunnil kogunevad õpilased koos õpetajaga oma klassi ning naudivad einet ühiselt — milline suurepärane viis heade suhete loomiseks!

4. Pärast tunde õpitakse veel edasi
Selleks, et heasse keskkooli saada, tuleb kõvasti vaeva näha. Pärast koolipäeva ei lähe põhikooliõpilased koju telekat vaatama, vaid kogunetakse eratundidesse, rühmatöid tegema ja täienduskursustele. Muidugi sisustatakse õppimisega ka nädalavahetused ja koolivaheajad. Selline konkurents ja pühendumus on põhjuseks, miks seal riigis lapsed klassikursusi kordama tavaliselt ei jää ning koolist välja ei kuku.

5. Suurt rõhku pannakse oma keele ja kultuuri õppimisele
Jaapanlased armastavad ja hindavad oma kultuuripärandit ning lastele õpetatakse seda juba maast madalast. Koolis õpitakse lisaks traditsioonilistele ainetele ka hieroglüüfe ning ilukirjale pannakse suurt rõhku. Samuti on eraldi tunnid haiku ehk lühiluule õppimiseks.

6. Pea kõigis koolides on koolivorm kohustuslik
Enamjaolt on koolivorm ühesugune, vaid mõned üksikud koolid on endale oma vormi disaininud. Koolivorm täidab mitut eesmärki — et kõik lapsed oleksid võrdsed, et tekiks ühtsustunne ja et lapsed häälestuksid juba kodus riietudes eesootavaks koolipäevaks õigesti.

7. Popi tegemine ei ole popp
Jaapanlased ei tee poppi ega jää tundidesse hiljaks. Mis veelgi olulisem: lapsed töötavad tunnis usinalt kaasa — niisama uimerdamine ja aknast välja vaatamine või teiste segamine ei ole seal kombeks. Mis nii viga õppida!

Allikas: Brightside