AIDSi kollane suguvend

Kõikvõimalikud AIDSi ennetamise programmid on muutunud tänapäeva Eestis aina aktuaalsemaks. Tõenäoliselt on iga kooliskäija kuulnud ülekoolilist loengut sellest 20. sajandi tõvest või osalenud mõnel muul samalaadsel preventsioonüritusel. Lisaks AIDSile hoiatavad noortekabinetid ja terviseõpetuse raamatud aina enam noori ka B-hepatiidi eest. Sellest järgnevalt juttu tulebki.

B-hepatiit ehk lihtsalt kollatõbi on viimasel ajal nii laialdaselt levima hakanud, et mõned aastad tagasi otsustati ka kooliõpilasi selle vastu vaktsineerima asuda. Kõikides koolides pole programmi veel juurutatud, kuid mitmel pool on lapsed kolm kaitsvat vaktsineerimist juba läbi teinud. Tüütu torkimine annab B-hepatiidi vastase kaitse kaheksaks aastaks. Seniks niisiis hooletu.

Kohustusliku vaktsineerimise ajendiks oli aina laialdasem haigestumine just 15-20 aastaste linnanoorte seas. Veel kümme aastat tagasi oli B-hepatiit 100-200 eestimaalasel; tänaseks on see number pea kuuekordistunud ning valdavalt just noorte inimeste arvelt. Kui vanasti said vaktsiini peamiselt meditsiinitöötajad ja haigestunud emade lapsed, siis nüüd on mindud laialdasema haiguse ennetamise teed.

Eneseteadlikul noorel inimesel ei õnnestu endale B-hepatiiti õnneks niisama lihtsalt külge pookida. Haigus levib nakatunud vere kaudu, seega on peamisteks riskirühmadeks süstivad narkomaanid. Kollatõve võib saada aga ka kaitsmata vahekorrast nakatunud partneriga, mistõttu juhusuhetega tasub olla ettevaatlik. Just see on peamine põhjus, mis B-hepatiit nii laialdaselt just noorte seas levib. Lisaks haigestuvad pea alati ka vastsündinud, kelle ema on saanud nakkuse.

B-hepatiidi tunnused on väsimus, kõhuvalu, isutus, iiveldus ja oksendamine. Enamasti tekib kahtlus haigusest aga lihtsa vaatluse teel - enamikul haigetest läheb nahk kollaseks. Õigel ajal jaole saades on võimalik B-hepatiiti üsna edukalt ravida ning nii saab suurem osa haigetest umbes poole aasta pärast täiesti terveks ning omandab haiguse suhtes eluaegse immuunsuse. Umbes 10 % nakatunutest jääb aga kogu eluks viirusekandjaks, kel aastakümnete pärast võib tekkida maksatsirroos ehk maksakärbumine või maksavähk. Paraku on ravi väga kallis ning hoopis mõnusam on B-hepatiiti ennetada kui seda ravida.

Maailmas on täna 300 miljonit B-hepatiidihaiget. Suremus on paar miljonit aastas. Enamlevinud on haigus õnneks meist üsna kaugel – Aafrikas, Kagu-Aasias ning Ameerikas. Sellegipoolest tasub selge peaga mõelda ning ise selle ohvriks sattumist vältida. Kaitse ennast!